Tere, kasvatan oma õe last. Tegemist on 4,5 lapsega. Laps on elanud meie juures 10kuud ja tõenäoliselt ei muutu see ka lähi aastatel. Nüüd soovib lapse ema lapsega kohtuda. Mina aga kardan, et ei oska lapsega pärast käituda. Kindlasti tekitab see lapses kõvasti emotsioone ja ka valu. Kuidas ma käitun hetkel kui nad lahkuvad teineteisest ja laps keeldub koju tulemast vaid klammerdub ema külge... Kas võtan lihtsalt sülle ja tulen tulema? Kui palju ma teda ettevalmistan minekuks? Ja kui ettevalmistused on tehtud ja ema ei tule?
Teie kasvatada on viimased 10 kuud olnud õe 4,5-aastane laps. Nüüd soovib lapse ema temaga kohtuda. Teil on selle kohtumisega seoses teatud hirme, mis igati mõistetav.
Raske on prognoosida lapse käitumist kohtumisel ja hüvastijätu ajal. Küll aga saab lapse kohtumiseks ettevalmistada. Hea on, kui lapse teab kindlalt, et sellele kohtumisele ei järgne ema juurde tagasi kolimist. Teie kirjast ei selgu, kuidas selline olukord on tekkinud, kuid igal juhul on hea, kui laps ei kuule oma ema kohta midagi halvustavat.
Saate rääkida eelnevalt ka õega ja leppida temaga kokku parima, s.o. last säästvama viisi, nii kohtumiseks kui lahkumiseks.
Pärast kohtumist taastub lapse turvatunne kiiresti just igapäevase rutiini juurde pöördumise järel. Muidugi tasub lapsele arusaadaval viisil vastata kõigile tema küsimustele ema ja järgmiste kohtumiste kohta, kuid mingit enda teistmoodi käitusmist planeerida ei maksa.
Saate vastutada ainult enda käitumise eest ja teha parima lapse jaoks. Kui ema jääb kohtumisele tulemata, saate lapse pettumuse ja mure ära kuulata. Fokuseerige oma tähelepanu lapse tunnetel ja mõtetel. Teie ülesanne pole ema õigustada ega laita. Toetust ja mõistmist vajab sellel hetkel laps.
Kas see vastus oli abistav?
Kirjasaatja soovil saab sellele teemale vastata ainult perekeskuse spetsialist.
