Olen abiturent ning mul on kindel soov minna ülikooli õppima mõnda loomingulist ala. olen terve elu sellega tegelenud, kuid nüüd ütles mulle üks tuttav, et mul puudub vajalik karisma, et sisse saada, et ilmselt on see kõige suurem puudus ja mu oskused ei paista välja, kui silma ei jää. Ma tunnen ise ka ennast selelst lausest ära, sest tõesti olen lasknud lapsepõlve probleemidest ennast mõjtuada ja muutunud kinnisemaks. Iseenesest ma olen sellega tegelenud ja avatumaks muutunud kuid vb tõesti see mõjutab. EHk ma sooviks teada, et mida ma saaksin muuta/teha, et kindlustada oma koht ülikoolis, niiet ka silma jääksin
Ma saan aru, et teil on kindel plaan, siht ja kirg oma tegevuste ja tulevikuga seoses. Olete mingi kindla valdkonnaga juba väga kaua tegelenud ning tahate ka oma tuleviku sellega siduda. Saan aru, et teie entusiasmi vähendas kellegi väide, et teil ei ole piisavalt karismat. Nüüd olete ka ise mures, kuna teate, et teatud elusündmused on teid kinnisemaks muutnud. Soovite nõuandeid, mis aitaksid teil kindlustada koha ülikoolis.
Esiteks ma tahan öelda, et loovatel erialadel ei saagi kohta ülikoolis kindlustada Kahjuks! Paljud oma ala tipud on algul mitmeid kordi välja jäänud ja siiski oma tee ja koha leidnud. On raske lõpuni selgitada, mis kindlustab ühele koha ja teisele mitte. Siiski olen veendunud, et oma kirge kuulates leiavad kõik oma tee, isegi kui ülikooli pääsemine peaks aega võtma.
Teiseks tekib minus küsimus, et kui palju see, mida teie tuttav teile ütles karisma ja tuleviku võimaluste kohta, räägib teist ja kui palju temast endast või tema hirmudest enda kohta. Tihti on kadedus see, mis paneb väärtust ära võtma teiselt inimeselt või teatud asjalt. Ma ei tea muidugi, kes oli see tuttav ja miks ta nii ütles, kuid soovitan mõelda, kui palju see ütlus tema enda sisemistest protsessidest rääkis. Tavaliselt inimene, kes on edukas oma loomingus ja siiralt rahulolev oma igapäevaelus, ei hakka teisele inimesele ütlema selliseid vähendavaid asju. Teise vähendamine räägib tavaliselt ikka iseenda ebakindlusest. Pakun selle küsimuse lihtsalt kaalumiseks välja. Võimalik, et teie tuttaval olid hoopis muud põhjused.
Ülikooli astumine ja sellega seonduvate katsete ja eksamite tegemine on paljudele suur eneseületus, kuna olukord on uus. Sisseastumiskatsetel on vaja äkitselt teistele, autoriteetsetele ja võõrastele inimestele tõestada oma tahet ja valmisolekut, et antud erialaga end siduda ning sellesse maksimaalselt panustada. On vaja näidata oma kirge selle valdkonna suhtes. Loomingulised protsessid on tihti aga väga isiklikud ja intiimsed ning nendega nähtavale tulemine on paljude jaoks hirmutav. Loomise rõõm ja valu erinevad tõestamisest ja koha pärast võitlemisest. Loomine on seotud avanemisega. Tõestamine ja võitlemine on seotud hirmuga ning hirm võib takistada avanemist.
Ütlesite oma kirjas, et olete muutunud kinnisemaks teatud probleemide tagajärjel, kuid samas olete ka tegelenud enda avatumaks muutmisega. Kinnisemaks muutuvad inimesed häbi, süü ja hirmu tundeid tundes. Nad ei näita enda tegelikku olemust ning peidavad end kesta sisse justkui ära. Avatus saab tekkida siis, kui inimene otsustab, et ta ei karda teiste hinnanguid ja kriitikat. Avatud saab olla inimene siis, kui ta ei karda olla haavatav. Avatus on seotud julgusega ja julgus on see, kui inimene teeb oma asju vaatamata hirmule või häbile, mis on loomulikud tunded, kui tehakse midagi uut. Keegi on öelnud, et elu algab sealt, kus lõppeb mugavustsoon Seega avatud olemine ei pruugi olla alati mugav, kuid see loob võimalused elus edasi liikumiseks.
Kokkuvõtteks soovitan usaldada oma sisemist teadmist ja kirge. Oma sisetunne juhatab teid sinna, kuhu teil on vaja oma elus jõuda ning kus te tunnete end hästi isegi, kui tekivad ajutised tagasilöögid. Loomulikult võite ka uurida oma soovitud erialaga kokkupuutuvatelt inimestelt ja õppejõududelt nõuandeid katsete ja eksamite sooritamise tarbeks. Kriitika puhul võib alati küsida, kas see inimene on ekspert teie jaoks ja kas peate ikka oluliseks tema isiklikku arvamust. Meil on alati võimalus võtta kriitikat kuulda või lasta see endast mööda.
Avatus on julgus olla nähtaval oma tugevuste ja nõrkustega. Avanedes tuleb tasapisi nähtavale päris olemus. Inimese päris olemus on aga alati vaimustav ja inspireeriv.
Kas see vastus oli abistav?
Kirjasaatja soovil saab sellele teemale vastata ainult perekeskuse spetsialist.
Kahjuks! Paljud oma ala tipud on algul mitmeid kordi välja jäänud ja siiski oma tee ja koha leidnud. On raske lõpuni selgitada, mis kindlustab ühele koha ja teisele mitte. Siiski olen veendunud, et oma kirge kuulates leiavad kõik oma tee, isegi kui ülikooli pääsemine peaks aega võtma.