Minu elu segab tõsiselt äevushäired ja need löövad välja ainult sotsiaalsetes situatsioonides ehk siis mul on situatsiooniärevused ja foobiad. Ja mitte ainult see ei ole probleem, vaid igakord pärast ärevushäireid kogedes tekib masendus, mis kestab väga pikalt. Väga raske on rääkida või esineda kuskil, kui samal ajal süda peksleb tohutult, õhupuudus tekib, sisemine nõrkus on, käed värisevad ja higistad samalajal - lihtsalt võimatu on samal ajal esineda kuskil või kellegiga isegi vestelda. See on minu suurim probleem. See on juba kaks aastat mul. Hakkas siis, kui uute kooli läksin. Ma tunnen end pidevalt ebaturvaliselt, sisemine rahutus ja ebakindlus on. Pidev ebaõnnestumine ärevuse pärast, mis tekib kellegiga rääkides või kuskil esinedes tekitab mulle pärast väga suure masenduse, aga nii ei saa ju oma elu elada.
Minu emotsionaalsed üleelamised on nii suured. Igakord kui tunnen ärevust, südamepekslemist, siis tekitab see saamatus hakkama saada mulle masenduse. Aga kõik see kokku - ma tunnen, et ma pean muutuma, nii ei saa elu elada. Pealegi olen ma veel meesterahvas.
Kõik see, mis toimub minu teadvuses ehk sisemaailmas, ma tunnen, et kõik see, mis seal on, selle oleks vaja ümber muuta, ma ei taha seda, kõik oleks vaja mu sisemaailmas ümber muuta ja kõige rohkem selle, et ma ei reageeriks kõigele nii emotsionaaselt.
Vahest tunne, et ei tahagi enam kuskil esineda ega sotsiaalsete asjadega enam tegeleda, kuna ma lihtsalt ei taha enam kogeda seda ärevushäirega seonduvat ja peale seda lisaks mitmepäevalist masendust. See on nii kurnav ja laastav. Ma ei taha teada, kuidas see mu tervisele veel mõjuda võib. See mõte omakorda tekitab minus veel suuremat masendust. Olen käinud psühhiaatri juures, aga ega need rohud ei ole aidanud ja ei meeldi ka need. Rahusti on küll hea, aga samas ma ei taha enne esinemist võtta rahustit, sest siis olen ma selle mõju all ja ei ole mina ise, siis ma ju ikkagi ei saa ise hakkama, vaid saan hakkama tänu tabletile, aga ma tahan ükskord leida iseendas selle julguse ja enesekindluse. Tahan ise hakkama saada, ilma mingi tabletita. Olen lugenud "ärevushäirete ja foobiate käsiraamatut", isegi hetkel see lauapeal. Olen märkmeid teinud seal, aga sisemine nõrkus, ebaturvalisus, pidev kontrollimisvajadus ja ärevus sotsiaalsetes situatsioonides on ikkagi. Tõenöoliselt on see sellest, et see ärevusega reageerimine sotsiaalsetele situatsioonidele on minusse nii sisse kodeerunud selle kahe aastaga, et tõeliselt raske on nüüd oma alateadvust ja reageeringuid ümber muuta.
Ma ei taha kogu oma elu ühe ja sama asja pärast kannatada, aga samas ärevushäired tekivad igakord ainult siis, kui ma tegelen esinemisega, uute inimestega suhtlemisega, mida mulle sisimas meeldib teha, ent samas (ärevus, südamepekslemine jne..) on tõsine takistus sellega tegelmiseks. See pidev ärevus ja saamatus hakkama saada olukordades, milles ma väga tahan hakkama saada, see ajab mind varsti lihtsalt hulluks. Ja eriti hulluks ajab mind see, et ma ei mõista, kuidas saab üks asi minu jaoks olla nii keeruline, kui samas enamuste jaoks on need nii lihtsad tegevused.
Kuidas oma sisemaailma(teadvust-alateadvust muuuta)? Ma teeks ükskõik mida, et vabaneda oma emotsionaalsetest üleelamistest. Ma ei taha kogu aeg ühe ja sama asjaspärast olla masenduses. Ma ei saa ju ise oma elu nii juhtida. See kõik tekitab abitust ja see abituse tunne tekitab tõsist masendust.
Ongi alles jäänud, kas anda alla ja mitte tegeleda enam sotsiaalsete asjadega või võitlen, kuni tõesti enam ei jõua? Siiani kaks aastat olen pidanud võitlema ja see on ka parajalt mu psüühikat ja füüsilist olekut halvendanud. Ma ei tea enam, mida teha ja ma ei oska enam iseennast aidata.
Te olete lootust kaotamas, et suudate ise toime tulla oma situatsiooniärevustega. Te olete iseseisvalt uurinud vastavat kirjandust ning suures plaanis mõistate, mis teiega toimub, kuid ei suuda sellele omal jõul piiri panna. Kõik see omakorda muserdab ja masendab teid ning lööb mitmeks päevaks rivist välja. Seda enam, et olukorrad, mis teid ärevaks muudavad on tegelikult teie jaoks atraktiivsed. Tõsi on ka see, et tablettidega ärevushäireid ravida ei saa. Tabletid võimaldavad vaid ärevuse taset vähendada, et oleks võimalik rakendada psühholoogilisi võtteid ärevuse ületamiseks. Tabletid toimivad sümptomile, kuid ei ravi põhjust.
Ärevushäirete taga on reeglina ebafunktsionaalsed mõttemustrid, mis on elu jooksul tekkinud ning käivituvad teatud olukordades automaatselt. Iseseisvalt on neile tihti üsna keeruline jälile saada ning kuna nende olukordadega on seotud tugevad emotsioonid, siis on väga abistav tugiisiku olemasolu, kes hoiab järge, motiveerib, aitab mõista, planeerida ja ellu viia uusi abistavaid mõttemustreid ning käitumisviise. Kuna teil on tugev soov oma ärevusest vabaneda, siis on see sobiliku abi kasutamisega täiesti võimalik. Kõige paremaid tulemusi ärevusega tegelemisel on andnud kognitiiv-käitumuslik teraapia, mida näiteks Tallinnas ja Pärnus pakub Psühhiaatria ja psühhoteraapia keskus Sensus, Tartus erakliinik Ambromed. Võtke sealsete psühholoogidega julgelt kontakti ning te saate professionaalset abi oma ärevusega toimetulekuks.
Kas see vastus oli abistav?
Kirjasaatja soovil saab sellele teemale vastata ainult perekeskuse spetsialist.
