Olen armunud ühte toredasse mehesse aga ei julge temaga suhet alustada. nimelt ei julge ma temaga kontakti ka võtta. Kardan tema arvamust. Võibolla ma ei meeldigi talle ja teen ennast lihtsalt lolliks. Parast saab lollikese üle kõhutäie naerda. Tahan temaga koos olla aga kardan talle oma tunnetest rääkida. mida TEHA? Sest tahan temaga suhet??? Kuidas ma peaksin juttu alustama ja oma soovist temale rääkima?? Olen ka väga uje ja tagasihoidlik.
Suhted võivad mõistagi hirmutavad olla, ja mitte vaid sellele, kel vähe kogemust või julgust. Suhe ja suhtlemine on mingis mõttes ju ikka riskidega seotud. Kui ma ütlen midagi - kas teised seda respekteerivad? Äkki hoopis naeravad, nagu teiegi kardate? Kui ma näitan oma tõelisi tundeid, tõelist iseennast - kas siis teised mind sellisena armastavad? Äkki pööravad hoopis selja ja ma saan haiget? Äkki nad ei armasta mind sellisena nagu ma olen? Aga kui ma püüan olla selline, nagu ma arvan, et nad tahaksid, et ma oleksin, kas nad sellist mina armastaksid? Need küsimused on ikka, isegi kui me neid ei sõnasta ja ehk isegi ei teadvusta.
Inimesel on oluline olla armastatud, armastusvajadus on inimese üks põhivajadusi läbi elu. Seetõttu on oluline julgus küsida. Küsida toetust, armastust, abi, kõike seda, mida vajatakse, aga saadeks teiste inimeste käest või kaudu.
Mis juhtub, kui teete end lolliks? Mis see loll üldse tähendab? Oskus ja julgus seista oma vajaduse eest on kindlasti igati tark ja kohane tegevus, eriti kui enda eest seistakse iseendast ja teisest lugu pidades, oma soovi selgelt ja endakohaselt väljendades, kuid samas teisele otsuse tegemiseks ruumi jättes.
Kui jätate küsimata, ei saa te ka vastuseid. Vahel juhtub, et vastuse kartuses hoitakse ülal põhjendamatuid illusioone (äkki ta ei ütle mulle ära), selle asemel, et saada asi selgeks ja eitava vastuse korral sellega kaasnevad tunded läbi töötada ja seejärel eluga edasi minna.
Muidugi on kõigeks oma aeg, ei maksa liialt kiirustada. Suhte arengul on oma loogika ja suhte alustamine ei tähenda veel, et sellest suhe saab. Kas me sobime ja sobitume - sellele küsimusele otsivad kaks inimest ikka vastust ühiste vestluste ja ühiste tegevuste kaudu. Ehk ei peaks kohe rääkima suhte loomisest ja armumisest, vaid lihtsalt tegema ettepaneku koos olemiseks ja vestluseks. Nende kaudu peaks tasapisi ka selguma, mis saab edasi. Kui olete uje ja tagasihoidlik, siis võib olla keerukas oma tundeid väljendada, kuid selgus on suhetele ikka hea. Ja ei pea ju kohe suurtest tunnetest rääkima, saab öelda lihtsaid asju, mis suhte algusaega kuuluvad: mul on tore sinuga olla, ma tahaksin varsti jälle sind näha... ka sõnumistes või Skypes suheldes saab lihtsate sõnadega avaldada oma poolehoidu ja huvi teise vastu. Kui te selle kõik enda teada jätate, ei pruugi ta sellest aru saada. Kui ta selle tagasi lükkab, on ilmselt teie külaliseks mõnda aega kurbus ja pettumus, seegi kuulub elu juurde nagu armastus, õnnelikkus ja rõõm. Tähtis on proovida, ärge jätke end sellest võimalusest ilma.
