Millest tekib pidev kontrollimisvajadus? Mõtlen siin kohal seda, et kui keegi tuleb minu tuppa, siis vaatan igat asja, mida ta teeb või olen kuskil rahvarohkes kohas, siis pidevalt kontrollin, kas keegi vaatab või mitte, mida keegi teeb või mida keegi ei tee. Kui mingi sündmus on tulemas, siis viimseni tahan ära kontrollida, kes tulevad, mis seal olema hakkab. Kas võib üks põhjusi olla ebaturvalisuses, et tahan pidevalt veenduda, et kõik oleks turvaline? Mida Teie arvate, millest selline pidev kontrollimisvajadus?
Arvestades oma tähelepanekuid, esitate väga olulise küsimuse ja mul on hea meel, et püüate endas selgust luua. Kirjeldus viitab sellele, et tunnete end ärevalt ja tõepoolest ebaturvaliselt. Mingil määral on see ju loomulik, et teid häirib, kui keegi on nn teie privaatruumis ja tahate teada, mis toimub, soovite kaitsta oma piire, planeerida, olla kindel endale oluliste asjade hästi toimimises jne. Kui see aga muutub teile endale koormavaks, ei anna rahu, kujundab sundkäitumisi, ülekontrollimisi, mittemõistmisi, pingestab suhteid teistega või segab muul moel igapäevast hästi toimimist, siis tasuks mõelda ja proovida oma suhtumist ja ka reageeringuid muuta. Alustada näiteks sellest, mis juhtuks, kui te ei kontrolli toimuvat, lasete teistel toimetada ja vastutada ja keskendute vastukaaluks millelegi muule. Kindlasti annab vastuseid teie enda küsimustele, kui suudate sõnastada oma kaasnevaid mõtteid ja need ka vahel vaidlustada. Näiteks, mis mõtted tulevad pähe, kui keegi teid vaatab. Ilmselt on need mõtteid seotud võimaliku arvamuse või hinnanguga teie kohta ja need omakorda on ju vaid oletused ja räägivad rohkem teie enesetundest, mitte reaalselt teiste mõtetest. Mida ise mõtlete teistest inimestest ja mida mõtlete endast? Mis veenaks teile, et olete rahulolev, hea, edukas jne.? Andke endale võimalus rõõmustada väikeste asjade üle iga päev ja lubada endale vigu, ebaõnnestumisi, tegemata jätmisi jne. Mõelge, mis võiks õigupoolest juhtuda, kui asjad ei toimu nii nagu teie soovite ja õigeks peate? Vältige võimalikke oletusi ja hinnanguid enda kohta. Samuti püüdke leida argumente, et teisi inimesi saab usaldada ja määramatus ei pruugi olla ohtlik.
Ja veel, kui teie jaoks peavad asjad käima teatud viisil ja teid häirib kellegi teise käitumine, siis andke sellest teada. Teil on õigus väljendada oma arvamust ja seista oma piiride eest. Näiteks väldite pingeid endas ja suhetes, kui ütlete, et teile ei meeldi kui teie tuppa tullakse, mõnd asja tehakse, mida te ei taha. Öelge seda rahulikult ja sõbralikult ning vältige teistele hinnanguid ja „halbu“ kavatsusi omistamast. Andke endale võimalus kogeda uusi, planeerimatuid kogemusi ja leida teisi mõtlemisviise, seega kogeda turvalisust. Veel oleks hea, kui suudaksite vältida keskendumist oma võimalikele hirmudele, ärevusele ja kõigele, mis võib halba juhtuda. Leidke mõni teine fookus.
Küsite veel millest võiks tulla kontrollivajadus ja ebaturvalisus? Sellele üheselt vastata ei ole kerge, on vaid üldised oletused (teadmata rohkem infot) ja need puudutavad ikka varasemaid kogemusi, lapsepõlves toimunut, sh vanemate nõudlikkust, rangust, usaldussuhteid, soojust, teie vajaduste märkamist, teie kohtlemist, isiksust puudutavate hinnangute andmist, vanemate omavahelisi suhteid, kodust turvalisust, närvisüsteemi eripära jne. Mis iganes ka teid on mõjutanud, saate teie ise praegu ise oma elus teha valikuid ja muuta oma suhtumisi, otsida viise pakkuda endale head enesetunnet, kujundad enesekindlust ja luua turvalisust.
