Tere!
Mul on selline mure, et elan oma lapse isast lahus juba 2 aastat. Kuna laps on sünnist saati harjunud olema vaid minuga (lapse isa töötab suure osa ajast välismaal) siis on tekkinud võõristus nähud. Ma ei saa väita, et laps ei taha oma isaga koos olla aga minu ponnistused teha mingeid kindlaid aegu, kui laps on isaga ei ole erilist vilja kandnud, sest laps keeldub minemast. Laps on 5 aastane. Pakusin lapse isale välja variandi, et kui ööseks ei taha jääda siis ma toon ta hommikul ja tulen õhtul järgi ja toon järgmisel hommikul tagasi. Sellise variandiga isa nõus ei olnud. Kui kutsusin, et tule võta ta ja olge tema praeguse kodu lähedal kasvõi mõnikümmend minutit ja jalutage tehke midagi lühemat aega esialgu, see taas ei sobinud. Nüüdseks on asi jõudnud sinna maale, et lapse isa süüdistab mind küll lapse mõjutamises, küll suhtluse takistamises, kuigi ma pole kunagi telefonikõnedele vastamatta jätnud ja ta on saanud lapsega sedasi suhelda. Pole ka oma kodust ära ajanud. Pigem pole ta ise pikka aega tulnud ja seda sell põhjusel, et mu uus elukaaslane pani lapse tuppa uue põranda. Nüüd on hakanud ta nõudma oma nii ütelda isaõiguseid. Mul ei oleks ka selle vastu midagi aga aegajalt ületavad need viisakuse piire. Astub sisse nõuab pildistamise õigust, väidab, et ma ei ole lapsele makstavat elatisraha otstarbekalt kasutanud. Seoses sellega on mul tekkinud küsimused 1. Millised on lahus elava isa kohustused?
2. Kas eemal elaval isal on õigus tulla nii ütelda vaatama, millistes tingimustes ta laps elab, milleks tal on muidugi õigus. Aga kas tal on õigus teha seda ette teatamatta? Lihtsalt marssida minu elamisse. Isegi siis kui ta on seal juba eelnevalt käinud ja teab, et tingimused on head.
3. Kui hinnatakse lapse heaolu siis kas võetakse arvesse ka temaga alaliselt koos elava vanema heaolu?
4. Kes aitab leida abi ja kaitset lapse emal vaimse ahistamise eest, mida tekitab eemal elav isa? Kas see on lapsele hea elukeskkond? Manipuleerimise ilminguid olen täheldanud ka isa ja lapse suhtluses. Jurist väitis, et kuna selline suhtumine on nii ütelda isikliku suhtlemise tasandil ja pole toimunud avalikus kohas siis juriidilist abi mul selles küsimuses otseselt loota ei ole.
5. Kuna käsil on meil ka kolimine siis ehk oskate aidata, kuidas võiks korraldada isa ja lapse vahelist suhtlust kui isa on töölt kodus aga laps ja ema elavad välismaal. Kuna selline küsimus on meil momendil äevakorral ja see on ka kindlasti isa üheks peamiseks põhjuseks, miks ta minuga halvasti käitub, sest tal on tunne nagu tahaks ma talt last "röövida". Ma tahan lihtsalt oma eluga edasi minna. Kuna viimase 2 aasta sündmused on lisaks lahkumineku kahjustustele kurnamas mu füüsilist tervist.
Teie vastust ootama jäädes.
K.
Minu eesmärk ei ole last isast võõrutada ja nende suhtlemist takistada vaid oma eluga edasi minna.
Muidugi on kogu see asi keerulisem aga momendil on mul sellised küsimused.
Lapsed vajavad kasvamiseks stabiilset ja turvalist keskkonda. Teie kirjelduse järgi saan arvata, et teie laps ja lapse isa ei ole omavahel kuigi palju tuttavad. Samal ajal on lapsele väga oluline kontakt ka isaga. Kui seda pole seni olnud, siis tuleks seda suhet sammhaaval ehitama asuda, ja siin on vaja kindlasti teie toetust lapsele ning teie ja lapse isa omavahelisi kokkuleppeid. Lapsel peab olema tagatud võimalus kohtuda mõlema vanemaga, armastada kumbagi ja tunda mõlema armastust ja hoolt.
Usun, et teil oleks vaja lapse isaga avameelselt rääkida kõigest sellest, mis last ja tema kasvatamist puutub. Kui suhted on pingelised, on see mõistagi keerukas, ent kui vähemalt teie võtate hoiaku, et püüate lapse isa mõista, soovite teha toimivaid kokkuleppeid ja hoida last teievahelistest konfliktidest eemal, siis see kõik peaks töötama selle kasuks, et jutuajamine õnnestuks ja kokkulepped hakkaksid toimima.
Vastan nüüd teie küsimustele ükshaaval.
1.Lapsest lahus elava isa kohustused ei erine nendest, mis lapsega koos elava isa omad.
2.Kui see on teie, teie uue elukaaslase ja lapse ühine kodu, siis tundub küll arusaamatu, kuidas on see võimalik. Kas see on ühtlasi lapse isa kodu? Kui ei, siis saate kindlasti ette võtta midagi, mis teie kodu kaitseb – kasvõi uus lukk. Igal juhul ei kuulu seesugune käitumine hea tava sisse.
3.Lapse heaolu hinnatakse selle järgi, kuidas on tagatud lapse eakohased emotsionaalsed ja füüsilised tingimused, neid saavad tagada lapse vanemad või hooldajad.
4.Vaimne ahistamine on lai mõiste. Üldisemalt on nii, et ahistada on siiski võimalik seda, kes on nõus olema ahistatav. Ärge alluge manipulatsioonidele, olge nii käitumises kui ütlemistes konkreetne ja aus, öelge selgelt mida te tahate, mida ei taha, tehke ettepanekuid koostööks ja läbirääkimisteks.
5.Kui üks kooselu on lõppenud, on mõistlik oma eluga edasi minna. Kaasaegsed vahendid hõlbustavad suhtlemist ka väga kauge maa tagant, nt Skype. Lapsel ja isal peaks kindlasti olema võimalus aeg-ajalt ka reaalselt kohtuda. Kõiges on võimalik kokku leppida, kui unustate oma paarisuhtejamad ja keskendute lapse vajadustele ja heaolule.
5 lugejat arvavad, et see vastus ei olnud abistav.
Kas see vastus oli abistav?
Kirjasaatja soovil saab sellele teemale vastata ainult perekeskuse spetsialist.
