Registreeru koolitusele

Liitu uudiskirjaga


Foorum :: Muu :: Tunnen, et ei jaksa enam ...

Mannnaaana
Külaline
Postitatud 27.03.2011 kell 23:18
Olen 3 aastase lapse ema. Olen teda kõik see aeg põhimõtteliselt üksi ksvatanud, sest lapse isa töötab välismaal ja kodus käib vaid 2 x kuus ja sedagi kokku vaid 6 päeva. Ka temaga oleme nüüdseks kuidagi väga lahku kasvanud, tundub et olemegi koos vaid lapse ja harjumusest.
Last armastan ma ülekõige aga olen nii tüdinenud tema vingumisest, ükskõik mida ta ka ei tahaks, küsib seda vinguvalt. Tema hääl on nii kile, et piisab poolest tunnist ja ma enam ei suuda, sest see käib peast nii läbi, et peavalu on kindel. Õnneks käib nüüd ka laseaias ja selle aja saan siis rahulikult olla . Üsna tihti tõstan ma tema peale ka häält aga tundub, et ta lihtsalt ei kuula mind üldse, olen teda tutistanud, pepu peale löönud ja sellepärast on mul väga halb tunne pärast, sest ma ei taha olla halb ema Sad Ma ei tahaks oma last lüüa aga lihtsalt vahest ma ei suuda. Olen nii väsinud sellest üksi olemisest. Pean kõigega üksi hakkama saama aga tunnen et jõud saab otsa . Suhted on sassi, laps sõna ei kuula, tööd ei ole, tegevust ei oska ka enam leida, nii mõnedki päevad magan lihtsalt maha, olen väsinud koguaeg.
Tööl ma ei käi, pole kunagi käinud ka, sest nii kui kool läbi sai, sündis laps. Nüüd on juba ka lootus tööle saada kadunud, sest nii palju kui olen proovinud, pole saanud. Igal poole tahetakse kogemusi, neid aga mul ei ole .
Ma ei oskagi enam midagi peale hakata. Mõtlesin küll sügisest kooli minna aga eks siis näha ole, kas võetakse vastu .
Soovin lihtsalt, et elu saaks taas korda ja saaksin nautida ilusaid hetki oma lapsega !
Maarika Lember
Psühholoog, Gordoni Perekooli koolitaja
Postitatud 28.03.2011 kell 14:48
Üksindus, töötus, lootusetus ning sellest tulenev väsimus ja jõuetus viivad paratamatult probleemideni ka lapsega. Olukorra süvenemisel (väsimus ja lootusetus) on oht depressiooni tekkeks, mis omakorda muudab lahenduste leidmise raskemaks. Kõige olulisem on teie jaoks säilitada eneseusk ja lootus, et asjad hakkavad laabuma. Positiivne on juba see, et olete selle kirja kirjutanud – see on aktiivne tegevus lahenduste/ideede leidmiseks. Hea on ka see, et lapsel on võimalus käia lasteaias, mis teile annab võimaluse kas õppimiseks või töötamiseks. Väga hea on see, et teil on soov õppida!

Tundub tõesti pea võimatu leida tööd, kui ei ole ei kogemusi ega eriharidust. Sellises olukorras on tähtis haarata kinni igast võimalusest (isegi kui töö sisu ei ole meeltmööda) – see on võimalus ennast näidata ja tõestada, et olete võimeline rohkemaks. Teil tekivad soovitajad, kellele võite toetuda ka siis, kui nõutavat kogemust otseselt ei ole. Ma ei tea, millised on võimalused praegu, kuid mingil hetkel pakkus töötukassa ümberõppevõimalusi – spetsiifilised oskused on hetkel tööturul väga olulised. Soovitan kasutada ka töötutele pakutavat karjäärinõustamist – koos nõustajaga võivad samuti tekkida ideed, mida ja kuhu proovida. Teil on oluline leida enda jaoks siht/eesmärk, mille poole liikuda. On see siis mistahes töö leidmine või iseenda arendamine soovitud suunas vms. Kui olete selle enda jaoks sõnastanud, siis saate mõelda, millised on konkreetsed väikesed sammud, mida saate sinnapoole liikumiseks juba praegu teha. Äkki leiate oma huvidele vastavat vabatahtlikku tegevust? See annab teile võimaluse suhtlemiseks ja uute kontaktide sõlmimiseks. Parim info liigub ikka suust suhu. Ka teie kaaslased vabatahtlikust tegevusest võivad olla soovitajateks tööotsingutel. Rääkimata positiivsest enesetundest, mis tekib, kui oled korda saatnud midagi vajalikku.

Kui leiate tasakaalu ja rahulolu iseendaga, siis paranevad kindlasti ka suhted lapsega. Laps on nagu peegel, ta näitab meile ära meie enda nõrgad kohad, millega hetkel tegeleda oleks vaja. Ka teie laps on praegu iseseisvumise eas, ta tahab ise proovida, katsetada, kogeda. See läheb aga tihti vastuollu meie, täiskasvanute, nägemusega sellest, kuidas laps peaks käituma. Kui oleme ise väsinud ja rahulolematud, siis ei ole meil jaksu süveneda lapse maailmasse, mõista tema tegude taga olevaid vajadusi. Me lihtsalt automaatselt lubame, keelame ja nõuame. Laps on aga veel rikkumata olend ja suudab oma vajaduste eest südikalt seista ning konflikt ongi käes. Hea, kui suudate sellistel hetkedel ise korraks aja maha võtta, istuda lapse kõrvale ja peegeldada talle tema tundeid, seda, mis temaga toimub, mida ta tegelikult tahab – sa oled väga kuri praegu, sest sa tahad veel mängida. Mäng on nii põnev, et sa ei tunnegi hetkel, et kõht tühi on. Laps tunneb, et teda on mõistetud ning tema valmisolek teid kuulata suureneb samuti. Hea teejuhti vastastikku heade suhete arendamisse on T.Gordoni „Tark lapsevanem“. Kui võtate endale sihiks ilusate hetkede loomise koos lapsega, siis on see asendamatu raamat. Usku ja lootust teile!
Kas see vastus oli abistav?

Kommentaarid:

Aitäh!

Täname Teid tagasiside eest!