Tere
Mure selline, et 5 a tüdruk, magab ema ja isa vahel. Kõik katsed teda eraldi magama saada on luhtunud. Kuidagi ei ole ta nõus üksi ja oma voodis magama. Päeaval saab räägitud ja kokkulepitud, et ta läheb oma voodi magama, aga õhtul hakkab nutma ning lõpuks on ikka meie vahel. Kuna sedasi ei saa keegi korralikult magada ega välja puhata, siis otsustasin minna eraldi voodi magama. Ta keeldub üksi magamast. Kuidas saada laps üksi magama ja oma voodisse? Olen proovinud nö piitsa kui präänikut. Tulutult. Ei aita unejutud ega midagi. Ta kontrollib öö jookusl korduvalt, kas keegi ikka on tema kõrval. Tänud kõiksugude nõuannete ja näpunäidete eest. Kõike kaunist teile.
Teie vajadus on öösel rahulikult välja puhata ning te ei saa seda teha, kui laps on teie ja teie mehe vahel. Kirjast ei selgu, mis on lapse vajadus. Ta tahab teie juures magada, kuid see on temapoolne lahendus mingile tema vajadusele. Samuti ei tea ma, mida te täpsemalt juba proovinud olete. Ütlete, et päeval räägite ja tundub, et laps on nõus kuid õhtul ikka nutab.
Kirjutan mõned mõtted. Kuna laps nutab oma voodis, siis järelikult on tal mingi probleem. Kui lapsel on probleem, siis saate teda aidata, kui kuulate aktiivselt ja püüate sügavalt mõista tema nutu põhjust ja tunnetada lapse valu, hirmu või kurbust. Aktiivne kuulamine aitab lapsel väljendada tundeid ja sellega vähendada pingeid. Lisaks on teil võimalik teada saada põhjus, miks laps teie juures tahab magada. Kui kuulate ja peegeldate talle tagasi seda, mida kuulsite ja milliseid tundeid te lapses kogete, siis võib laps ka ise hakata paremini mõistma, mida ta tegelikult vajab. Küsimusi ei ole vaja küsida. Oluline on anda ruumi lapse tunnetele ja mõtetele. Näiteks: „Sa ei taha siin oma toas magama jääda.“, „Sa oled kohe päris kurb, kui sa ei saa emme-issi voodis magada.“, „Sa tahaksid meie juures olla.“
Kuulamisel võib tulla välja sellised põhjusi, mille peale täiskasvanud ei pruugi tulla. Mõni laps kardab mingit juhet, mis tuleb seina seest välja; mõni kardab vana kappi; mõni kardab, et emme või issi läheb ära jne. Kui päris vajadus on välja tulnud, alles siis saab koos lapsega otsida lahendust, mis võiks teda aidata ja magamise turvalisemaks teha.
Oma vajadusest võite lapsele teada anda mina-sõnumiga. Laps võiks kuulda, kuidas teid mõjutab see, kui voodis ei ole ruumi ja kui te hommikul olete välja magamata. Jääge väga selgelt enda vajaduse juurde. Öelge, et teie vajadus on issiga kahekesi magada. Andke lapsele teada, et ta ei saa teie voodis enam magada, kuid te olete valmis teda aitama selles, et ta tunneks end oma voodis paremini. Tõenäoliselt on laps selle peale kurb ja see on loomulik, kuna üksi magada ei ole kahtlemata nii turvaline ja mõnus. Kui te aga kuulate lapse tundeid ja hoiate teda armastavalt ka siis, kui ta on kurb ja nutab, siis saab ta teilt sõnumi, et te hoolite temast ja tundeid on turvaline tunda. Ärge püüdke teda lohutada, lihtsalt olge hellalt tema juures ja jääge oma vajadusele kindlaks.
Soovitan lugeda Aletha J. Solteri raamatut „Nutt ja jonnihood“. Autor on laste nuttu ja jonni uurinud kolmkümmend aastat ja annab väga huvitava ja pisut ootamatu vaatenurga. Ta väidab, et on väga oluline, et lapsed saaksid turvaliselt ja hoitult piisavalt nutta, sest nutt on üks pingete vähendamise viise. Nuttu ei ole tingimata vaja katkestada (kui ei ole midagi ohtlikku) lapse soovide täitmise või lohutamise või ähvardamisega.
Soovitan seda raamatut lugeda, kuna sealt saab ideid, kuidas käituda erinevates olukordades sh ka magamaminekul.
Sõltub lapse vajadusest, kuid üks võimalik lahendus võib olla ka see, kui tõsta lapse voodi mõneks ajaks enda magamistuppa, et harjumine oleks turvalisem. Kuid lahenduste otsimisega tasub tegeleda alles siis, kui laps tunneb end mõistetuna.
Tänan vastuse eest. Rääkisin veidi lapsega ja õnnestus ka issi nii kaugele viia, et ta ei segaks enam vahele, kui laps nutma puhkeb ja tahab tema kaissu. Tänaseks on laps maganud 5 ööd eraldi voodis ja teises toas. Väga raske on leida seletust lapsele, et emme peab magama issi kõrval ja miks siis tema ei tohi issi kõrval magada? Hetkel peab emme valvama nii kaua kuni laps magama jääb. Laps magab palju rahulikumalt. Kui magama ei taha jääda, siis otsitakse igasuguseid põhjuseid, et voodist saaks välja tulla. Küll on pissile vaja minna, siis tahab juua, siis on kedagi kaissu vaja jne. Igatahes õnnestus laps saada eraldi voodisse magama. Loodan, et see ka jääb nii
Palju õnne ja loodan samuti, et soovitud muutus jääks kestma!
Ütlete, et väga raske on leida lapsele seletust, miks emme peab magama issi kõrval ja tema mitte. Ütlen lihtsalt, et siin võite jääda väga kindlaks ja hoolivaks. Võite rääkida (probleemide vabal hetkel) meestest ja naistest ning abielust - ühesõnaga kõigest, mis teie tütrele hetkel huvi pakub. Ka sellest, et tema saab kunagi suureks ja siis on ka temal mees kellega ühes voodis magada. Lapsel on turvaline teada saada, et issi suhe emmega on erinev issi suhtest temaga. Lapsed ei vaja detaile, tavaliselt vanem tajub millisest infost piisab. On väga normaalne, kui ta selle peale kurvastab ja ei lepi kohe. Teie ja isa saate tema tundeid lihtsalt aktsepteerida ja aktiivselt kuulata. Ja jääda armastavalt selle juurde, et nii lihtsalt on.
Selle aktsepteerimine, et ema ja isa vahel toimub midagi, millest laps jääb välja, on lapsele loomulik ja väga oluline arenguline protsess. See kurvastab last ja paneb esialgu natuke ka võitlema (3.-5. eluaastal), kui see on selline võitlus, mida laps ei peaks kunagi võitma. Kuid laps peaks tajuma, et hoolimata sellest, et ta jääb millestki toredast ilma, mis vanemate vahel toimub, on ta ikkagi väga armastatud ja teretulnud.
