tere!olen olnud juba eelmiseset kevadest surmani väsinud..nii väsinud et magaks mitu öö päeva jutti kui oleks vöimalik.vötan peaaegu juba 4 aastat antideperessante kas need vöivad tekidada meeletut väsimust.unustan alalöpmata ja yldse on pea nii öelda paks otsas.ja mu elukaaslane korrutab kogu aeg,et mu 6 a poeg ei oska midagi on loll nagu lammas tema sönade järgi,et ei tee kätekövredusi ja trenni nagu tema tahaks.ja mina olen nats ylekaaluline ja seda korrutab ka mitu korda päevas.et miks mina midagi ei tee trenni,jöusaal aga ma olen nii väsinud,et ma ei jöua lapsegagi tegeleda.
Teie kirjast selgub mitu muret:
1) Pikaajaline väsimus, unisus, unustamine, uimasus, jõuetus
2) Suhted elukaaslasega
3) Suhted pojaga
4) Mõningane ülekaalulisus
Saan aru, et teil on diagnoositud depressioon ning välja kirjutatud antidepressandid. Kuna te olete neid tarvitanud nii pikka aega, siis ilmselt ei ole nad avaldanud soovitud mõju. Kuna tegemist on siiski psüühilise haigusega, peaksid ravimid ja psühhoteraapia käima käsikäes. Ravimite manustamine on tegelemine sümptomitega, kuid kui põhjused jäävad alles (psühhoteraapia puudumisel), siis ei kao ka sümptomid.
Antidepressantidel on terve rida erinevaid kõrvaltoimeid sõltuvalt oma tüübist. Ühe grupi antidepressantide kõrvaltoimeks on ka unisus ja kerge kaalutõus. Soovitan siinkohal kindlasti konsulteerida arstiga, kes oskaks anda pädevat infot ja soovitusi, kuidas edasi toimida. Psühholoogina ei pea ma kindlasti õigeks depressiooniravimite 4-aastast tarbimist. Kui teie olukord ravimite võtmise lõpetamisel ei parane, siis tasub mõelda ka teistele võimalikele haigustele, mille üheks tunnuseks on suur väsimus (N: kilpnäärme alatalitus jt.).
Tundub, et teie psüühilised probleemid süvenevad, tegemist võib olla algava paanikahäirega. Soovitan kindlast pöörduda psühholoogi poole ning otsida professionaalset abi.
