|
urglik
Külaline
|
|
Postitatud 14.11.2005 kell 16:25
|
Hakkasin mõtlema, et lapsevanemad nõuavad lastega tegelevatelt inimestelt ülimat professionaalsust. Lasteaiakasvatajad peavad olema tasemel, pooliku haridusega õpetaja ja arst saadetakse kohe kuu peale, lapsehoidjatelt nõutakse üliomadusi.
Samas - lapsevanemate töö on ju kõikide nende oma kokku ning selleks arvatakse, et mingeid lisapingutusi tegema ei peaks. Psühholoogia, kasvatusteooriad jm loengud on JU (??!!) neile, kel probleemid on. Normaalselt peaks olema kogu see tarkus kaasasündinud....paljude meelest...
kas keegi selgitaks mulle, miks see nii on....miks inimesed peale sünnituseelse perekooli (rasedus, sünnitus jms loengud) ei taha end lapsevanematena harida...
|
|
|
Zaana
Külaline
|
|
Postitatud 14.11.2005 kell 16:32
|
|
Väikelapse kõrvalt samas päris paljud emmed ikka käivad beebikoolides ja seal räägitakse üsna palju lapse arengust jne. Hiljem võetakse häda korral raamat appi ja viimases hädas minnakse psühholoogi juurde. Ma arvan, et paljud hakkavadki end harima siis kui probleemid tulevad.
|
|
|
Kiku
Külaline
|
|
Postitatud 15.11.2005 kell 09:04
|
|
Ma arvan, et asi ei ole selles, et ei taha harida, vaid pigem ajanappuses. Loetakse igasugu raamatuid, kuid loengutel ja koolitustel käia... väikse lapse kõrvalt niigi võhmal!
|
|
|
Kräsu
Külaline
|
|
Postitatud 15.11.2005 kell 09:21
|
|
To: urglik. Miks ei taha, tahaks küll. Samas ega neid loenguid ja koolitusi eriti ei pakuta ju. Jah nüüd on Gordoni Perekool, kuid loenguid ja lühemaid koolitusi minu arust eriti ei leia.
|
|
|
Pille
Külaline
|
|
Postitatud 15.11.2005 kell 12:38
|
|
Said ju meie emad-isad hakkama. Ei olnud siis beebikoole ega suhtlemiskoolitusi ega lõputuid loenguid. Olen ise tegus ja terve inimene ja seda on ka enamik minu tutvusringkonnast. Loomulikult psühholooge jne on vaja, kuid arvan, et tavapere saab ka ilma igasuguse koolituseta suurepäraselt hakkama.
|
|
|
urglik
Külaline
|
|
Postitatud 15.11.2005 kell 13:08
|
no täpselt sellist suhtumist nagu Pille oma, olen kohanud ikka väga palju. sellest ka teemaalgatus. Inimesed solvuvad, kui kutsuda nad perekonna suhtlemisega seotud koolitusele. Samas tööalaselt täiendavad end pidevalt - siis saab ju õiguse suuremale palgale...
Miks inimesed arvavad, et nad on niisama piisavalt targad panemaks aluse uue inimese elule? Kuidas viite miinimumini laste tuleviku probleemid? Kuidas saate kindlad olla, et teie kasvatusviisid ei tekita pikemas perspektiivis inimesele hirme, komplekse, väärarusaamu? Kuidas tagate selle, et lapsest saaks julge, enesekindel ja elus läbilööv inimene? Kui palju olete valmis tegema selleks, et olla parem lapsevanem?
Mis tähendab TAVAPERE? Kas probleemidega peaks hakkama siis tegelema, kui need tekkinud on? Miks mitte neid ennetada?
|
|
|
Pille
Külaline
|
|
Postitatud 15.11.2005 kell 16:06
|
|
No kuidas siis inimesed on oma lapsi sajandeid kasvatanud ja hakkama saanud, kuidas siis üldse leidub veel täiskasvanud inimesi, kes ei vaevle lapsepõlve traumade käes?! Valdavprotsents saab ju igati hästi hakkama. Ma ei ütle, et teadmised jooksevad üle külgede maha. Mina taha ju ka et minu laps oleks õnnelik, kuid ei saa ju väita, et ilma koolitusele tulemata, ma ei ole selleks võimeline!!!
|
|
|
urglik
Külaline
|
|
Postitatud 16.11.2005 kell 00:55
|
aga ühiskonna olemus ja väärtused on tunduvalt muutunud. Ning ei saa öelda, et meie keskealised inimesed eriti õnnelikud oleks. Vaata või tänavapilti - inimesed on ükskõiksed, hallid, mornid, enesekesksed jne jne. Midagi peab ju valesti olema.
Ma ei mõtle, et ilmtingimata peaks läbi tegema pikad koolitused jms. Aga inimesed ei taha üldse mõelda sellele, kuidas olla veel parem lapsevanem. See, et kogu aeg on kuidagi hakkama saadud, ei ole mingi näitaja. Aastatuhandeid on hakkama saadud ilma mobiilide ja arvutiteta - aga kuidas nüüd?? Kõik areneb ja seega peaks ka lapsevanemad arenema.
|
|
