denea
Külaline
|
Postitatud 12.11.2005 kell 17:53
|
Küsimus väikelaste vanematele:
mis eesmärgil te võtate kontserdile vms üritusele,kuhu tulevad kokku inimesed, kes tahavad muusikat nautida,kaasa oma väikelapse? Te ise peate ju suurema osa ajast tegelema oma järeltulija vaigistamisega,lisaks sellele taluma kõrvalistujate õigustatult pahaseid pilke. Kui tõesti ei ole võimalik ühtegi lapsehoidjat leida, jääge siis koju. Ei juhtu midagi koledat,kui mõni kultuuriüritus aegajalt ka vahele jääb. Kirjutama ajendas eileõhtune Olav Ehala kontsert Tartu kontserdimajas,mida rikastasid tittede pirin ja lalin. Mitte selle kuulamise eest ei ole ma raha maksnud. Eks vaielge nüüd vastu.
|
|
Triinu
Külaline
|
Postitatud 14.11.2005 kell 08:53
|
Minul endal juba suurem laps. Minu arust on tore, kui vanemad ei jäta minemata ainult sellepärast, et neil on väike laps. Jah tõesti, oleneb loomulikult üritusest. Kui on n-ö rahvaüritusega tegemist või välikontserdiga, siis pole ju midagi. Aga kirikukontserdid ja etendused... seal ikka häirib küll, kui pisike korduvalt nutma puhkeb.
|
|
ka ema
Külaline
|
Postitatud 14.11.2005 kell 09:06
|
Kui äkki rakendaks sellist põhimõtet: täiskasvanute kontserdile, etendusele vms võib võtta kaasa ükskõik millises vanuses lapsi, tingimusel, et neile ostetakse pilet 200% hinnaga. Hetkel on kerge võtta laps tasuta sülle ja olla ükskõikne ülejäänud vaatajate suhtes. Topelthinnaga pilet paneks ehk mõtlema.
Ka minu kõrval istus West Side Story etenduses arvata 1,5-2 aastane...
|
|
Ella
Külaline
|
Postitatud 14.11.2005 kell 12:40
|
Ma arvan, et piletiraha ei mõjuta niivõrd. Minu arust peaks ikka inimesed endale teadvustama, kuhu sobib väikese lapsega minna ja kuhu mitte. Ise ei saa ju ka kontserti nautida, kui enamusaega tuleb last rahustada. Meie käime tavaliselt perega just väliüritustel koos, seal lapsel rohkem tegevust ja ruumi. Suure tõenäosusega väsib laps ikkagi paigalistumisest ära. Ükskõik kui rahulik see laps ka tavaliselt ei ole. Siis vanem hakkab rahustama ja hurjutama, et laps ikka kuss oleks, mis omakorda veelrohkem segab!
|
|
Piret
Külaline
|
Postitatud 18.11.2005 kell 08:47
|
Ka mina olen selle poolt,et kontsertidel ei ole väikese(sageli imiku) koht.Kes meist poleks pidanud kannatama jõulujumalateenistuse,koolilõpuaktuse,kirikukontserdi ajal või mis kõige jubedam-pikkade lennukisõitude kestel meeleheitlikku lõputut tite nuttu kõrvalreast.See on mängimine kõigi kaasinimeste närvidel,hoolimatus meid ümritsevate inimeste suhtes.See on nõme ameerikalik komme igale poole laps kaasa tassida.Ja minu arusaamist mööda on see lapse väntsutamine,kui mitte piinamine.
|
|
kutsikas
Külaline
|
Postitatud 01.01.2006 kell 17:34
|
Tassisin ka oma 13k tite jõulukontserdile. Kahjuks ei olnud kirikukontsert küll. Just kahjuks. Sest tahtsin oma vanemale lapsele kontserdikogemust. Kogemust, et teeme perega kõik koos. Ning kirik on tore ja harras koht, milles viibimise kogemust ka talle tahaksin. Usun, et see lisab midagi ta hingekeeltele. Igal juhul rääkis 3a4k laps pärast mitu päeva, kui toredal kontserdil käisime. Jah, titega tuli tegeleda, aga kuulas temagi. Ja oli tore. Võibolla mõni sai veidi vähem kontserti nautida, ei tea. Aga igal juhul oli meil selles üsna vähe süüd.
Miks hoidjat ei võtnud? Sest 13k on selline iga, kus võõra inimesega laps ei lepi. Isegi emast eemal viibimine talle tegelikult ju raske. Ning traumat lapsele ei taha tekitada. Ei taha jah. Ning ei leia, et üks kontsert 14 kuu peale oleks miskine rohke laristamine. Ise tahaks ka vahel midagi ehedat...
Peale selle olen veel see kohutav inimene kelle lapsed on lennukis nutnud... Vähemalt kaks korda tuleb meelde. Mis teha, ei oska mu lapsed süles uinuda, tahaksid olla üksi omas pesas, mis lennukis pole võimalik. Ning ei jäta maha, sest kus peaks siis olema laps, kui mitte ema juures?? Ning paaril korral aastas võiks laps oma vanavanemaga ju ikka kohtuda, kas pole? Nii et enam tolerantsi, kodanikud! Paljul, mida tehakse, on sügavamad põhjused kui kohvikutante järjekordsel saiakesel.
|
|
ema
Külaline
|
Postitatud 16.01.2006 kell 16:49
|
Perekondlike sidemete tõttu olime kutsutud lastega ühe ühiskonnategelase sünnipäevakontserdile Tallinna raekotta. 1,5 aastane poiss kuulas suu ammuli, imetlusega. Eriti meeldisid talle vanamuusika ansambli instrumentaalpalad. Tunnen end lapse ees lausa süüdi, et ma ei vii teda kontserdile.
Lapsevanemad peaksid muidugi vaatama, et koht oleks vahekäigu lähedal ning kui laps väga rahutuks muutub, siis lahkuma.
Samas ei lasta meil inimesi juhtkoeraga poodi ja bussi. Soome rahvusooperis oli tavaline, et pime oli etendusel koos juhtkoeraga. Kaaskodanikud, paluks rohkem tolerantsi.
|
|
Piret
Külaline
|
Postitatud 17.01.2006 kell 13:55
|
Jagan ema arvamust.Kui laps kuulab kontserti,pole kellelgi midagi väikelapse sealviibimise vastu.Kuid probleemi tekitavad lapsed,kes on rahutud ja segavad teisi.Leian,et ema peaks lapsega saalist lahkuma,kui laps muudab teistele kontserdikülalistele muusikakuulamise-nautimise võimatuks.Kui näiteks kirikuõpetaja jutlust saadab lakkamatu,meeleheitlik tite nutt ja ema keeldub saalist lahkumast(olen säärast juhust kogenud),siis on tegemist egoistliku suhtumisega teiste inimeste suhtes .Olen ka ise väikelapse ema.
|
|
Külaline
Külaline
|
Postitatud 14.05.2006 kell 00:52
|
inimesed on õelad! enne jõule käisin päris mitmel kontserdil oma titaga-juba enne kontserdi algust hakati sisistama ja õiendama!ja laps ei teinud KORDAGI nutuhäält!peale kontserti tuli kord pealnäha inteligentne naine minu juurde küsima-mis rahustit ma lapsel kasutan!
ja minul tõesti ei ole last kellelegi jätta ja arvan et olen ka mingi kultuuri ära teeninud!muidu ainult soovitavad siin kõik,et lubage endale midagi meeldivat!silmakirjatsejad!
loomulikult oleksin ma lahkunud,kui laps oleks nutma hakanud,aga.......miks ta peaks nutma-kõht täis,pepu kuiv,ilus muusika mängib.....
arvan et suurem osa neist nutabki sellepärast,et tajuvad enda ümber vaenulikku õhkkonda!
olge ise normaalsed-ja siis ei HÄIRI laste olemasolu teid äkki?
|
|
Emmeliina
Külaline
|
Postitatud 14.05.2006 kell 11:15
|
Asi pole ainult väikelastes. Reedel, Rakveres Virumaa Poistekoori kontserdil, istus minu ligiduses väikemees, nii kuuene. istus üksi, vanemaid juures polnud. Nagu koor alustas, nii ka tema, osa laule oli tal peas. Alguses ehmusin sõnatuks, siis hakkas asi nalja tegema. Inimesed vaatasid minu poole, arvasid vist, et noormees minuga. Palju oli tigedaid pilke. Mõtlesin, kuidas küll olukorda lahendada. Kui tulemas oli eriti kaunis ja vaikne laul pöördusin ümber ja ütlesin talle sügavalt silma vaadates, kuulame nüüd hästi taskesi, see on väga vaikne ja ilus laul. See mõjus. ja muide, kui laulis tütarlastekoor vaikis ka väikemees. Õhtul kodus oma videolindistust üle vaadates on poisi laul selgesti kuulda. Ka Hirvo Surva lahendas olukorra naerdes ja öeldes, küll see saal kajab hästi.
Hoopis hullem, kui see laulda sooviv poiss, oli üks ema, kelle mobiiltelefon helises vähemalt neljal korral. ja ta võttis kontserdi ajal telefonikõne vastu vaatamata dirigendi palvele jätta telefonid mõneks ajaks puhkama.
|
|