tere MUL SELLINE MURE ET TAHAKS TÖÖLE MINNA JA PANIN KA KUULUTUSE JA UBA KA ON PAKKUMISI .OLEN KA KOKKULEPPINUD TÖÖVESTLUSE JA KUI KODUST HAKKAN VÄLJA MINEMA SIIS TABAB MIND PAANIKAHOOG SÜDA PEKSLEB JNE ,PEAN KOHE KIIRELT KOJU SAAMA JA HETKEL ISTUNGI KODUS SEST KARDAN ET TULEB JÄLLE SEE HOOB PEALE AGA TÖÖLE OLEKS VAJA MINNA KAS OSKATE SOOVITADA MIS ETTE VÕTTA.ETTE TÄNADES
Mul ei ole kuigi palju infot teie kohta. Aga ma saan aru, et paanikahoog tekib just töövestlusele minekuga seoses. Saan aru, et see paanikahoog tundub nii hirmutav ja ebamugav, et see ei lase teil edasi tegutseda. Arvan, et selles olukorras tuleks tegeleda kahe asjaga. Esiteks võiks uurida seda hirmu, mis teil tekib seoses töövestlusele minekuga.Teiseks tuleks tegeleda füüsiliste tunnetega, mis teil paanikahoo ajal kehas tekivad. Väga oluline on teada, et paanikahoog ei ole tegelikult füüsiliselt ohtlik.
Paanikahoogusid tekib tänapäeval paljudel inimestel ja öeldakse, et see on keha täiesti loomulik reaktsioon, mis lihtsalt esineb vales olukorras. Kui inimest ähvardab tõeline oht, siis aitab selline keha reaktsioon toime tulla – põgeneda, võidelda või jõudu kasutada. Paljudel inimestel tekib selline reaktsioon ilma tegeliku ohuta. Kõige tähtsam on õppida mitte kartma neid ootamatuid sümptomeid. On teada, et paanika puhul sübamepekslemine ei tekita südamepuudulikkust ega südame seiskumist. Teie keha on täiesti kaitstud, ükskõik kuidas te end tunnete. On hea keskenduda aeglasele hingamisele. Hingake nina kaudu kõhtu, nii et sisse hingamisel kõht punni läheks. Võite julgelt kogeda oma kehas neid sümptomeid ja öelda endale, et need on tegelikult täiesti turvalised ja lähevad mööda. Hea on õppida lõdvestusharjutusi ja neid kasutada. Kõige tähtsam on endale teadvustada, et paanika ei ole kehale ohtlik.
Lisaks võite uurida neid mõtteid ja hirme, mis teil töövestlusele minnes tekivad. Mida te eeldate, et seal võib juhtuda? Mis on halvim, mis võib toimuda? Kuulake iseenda mõtteid ja tundeid ning pange näiteks kirja. Seejärel muutke need negatiivsed uskumused ümber ja öelge endale neid. Näiteks märkate, et teie peas vasardab mõte, et „ma ei ole kindlasti piisav selle töö jaoks!“ Kui te vähegi usute, et tegelikult te sellist tööd võiksite teha, siis hakake endale kordama, et „ma olen piisav!“. Me mõtleme tihti automaatselt kõige negatiivsemal moel ja meie keha reageerib sellele. Meil on võimalik otsustada ja valida mõtteid, mis ei tekita meie kehas nii suurt võitlemise ja põgenemise reaktsiooni. Automaatsete mõttemustrite märkamine ja nende muutmine ei ole alati lihtne, kuid siiski vajalik ja abiks meile endale, et võiksime teha asju, mida tegelikult teha tahame.
Kui üksi on raske negatiivseid automaatmõtteid leida või lõdvestusharjutusi õppida, siis soovitan pöörduda mõne psühholoogi või nõustaja poole. Kui soovite rohkem infot paanikahoogude kohta, siis võite lugeda E. J. Bourne kirjutatud „Ärevushäirete ja foobiate käsiraamatut“. Raamatus on üks peatükk paanikahoogudest ning hulgaliselt soovitusi toimetulekuks.
