Ma ei saa midagi teha, aga mul on jube hirm sünnituse ees. Ja justnimelt et juhtub minuga midagi. Et suren sünnitusel. Sellised jubedad mõtted peas, et lõhkevad ajuveresooned jne. Kuidas oma hirmudest võitu saada? Kui tõenäolised need asjad üldse on??
Hirm sünnituse ees, eriti kui tegu on esimese sünnitusega, kuulub asja juurde. Ikka me kardame tundmatut, ja kui on teada, et eesolev on valude ja pingutusega seotud, siis veel eriti. Ent sünnitamine on ka väga tähtis, rõõmus, õnnelik sündmus – ärge seda unustage, teile sünnib laps, keda olete kaua oodanud ja igatsenud. Sünnitusega seotud valu ja ebamugavus ununevad väga kiiresti, kui laps nagu väike ilmaime teil juba süles on.
Kuid ülemäärase hirmuga tuleks mõistagi tõsiselt tegeleda. Hirmu võivad kaasa tuua paljud eri tegurid: ehk olete meediaga kokkupuutes midagi hirmutavat näinud, kaasa elanud tuttavate (ehk liialt) värvikatele kirjeldustele, ehk mõlguvad meeles traagilised juhtumid, millest on juttu olnud, või on teil tervisehädasid, mis võivadki sünnitamisel riski suurendavad olla. Faktid ja statistika kinnitavad, et lõviosa sünnitustest lähevad edukalt ja isegi kui tekib ohtlikke olukordi, tulevad appi arstid ja kaasaegne meditsiinitehnika.
On tõsi, et elu ongi mõnes mõttes määramatu, kuid see ei peaks takistama meid hommikul üles tõusmast ja hea usuga päevale vastu minemast. Pealegi kui saame endale öelda, et oleme teinud kõik võimaliku, et meil hästi läheks.
Mida saate teie teha, et läheks hästi? Te saate rääkida oma hirmust mõnele spetsialistile, olgu selleks siis psühhoterapeut, nõustaja, ämmaemand, naistearst või perearst. Rääkimine vähendab kindlasti pinget – seetõttu on abi ka mehe, ema või sõbrannaga rääkimisest, kuid tegu võiks olla hea kuulajaga, kes kohe nõu, oma kogemust ja lahendusi pakkuma ei kipu, vaid tõesti kuulab ja mõistab.
Head ja toetavad suhted mehega on praegu äärmiselt olulised. Kui miski praegustes suhetes muret teeb, siis võiksite kindlasti mehele rääkida, mida mõtlete, tunnete, vajate... Mida enam on teie vajadused kaetud, seda rahulikumana saate end tunda. Mõelge, millest tunnete kõige rohkem puudust ja kuidas vajakajäämisi katta. Kõik see, mida teie mõtlete ja tunnete, on tuntav ka lapsele teie sees. Hoolitsedes enda eest hoolitsete ka pisikese olevuse eest.
Kui tunnete, et ei tule ise oma hirmudega toime, soovitan kindlasti pöörduda asjatundja poole. Spetsialistiga rääkimise eelis on, et tema oskab hirme maandada oma asjatundlikkuse ja erialase kogemuse abil. Samuti oskab spetsialist hinnata, kas tegu võiks ehk olla algava depressiooniga. Päris suur osa rasedatest kannatab sünnituseelse depressiooni all, ja sünnitusjärgne masendus on üpris kõrge esinemissagedusega. Depressioon on haigus, mida kindlasti ei tohiks jätta ravimata. Ärge jätke end oma murega üksi.
