|
mina
Külaline
|
|
Postitatud 18.06.2009 kell 21:37
|
minu mure on selles et ei tea enam ise ka mis mul viga on.
olen kakskümmend ja abielus ja mul on kolmene laps.kõik tundub tegelikult suht hästi olevat aga ikka tunnen end jubedalt.mul on üli tore laps.probleeme temaga nagu eriti ei ole.ta on arukas ja hakkaja ja väga iseseisev.mehega ka eriti probleeme pole.tähendab me ei saa läbi aga tunnistan et see on minu süü.olen muutunud kohutavax inimesex ja ei suuda leida sellele põhjendust.lootsin et äkki keegi suudab siin mulle nõu anda mis edasi teha.
mure on selline et mulle ei paku enam elus miski rõõmu.ega ka huvi.vedelen päevad läbi voodis ja ei näe mingit põhjust sealt ka välja tulla.kõik tundub nii mõtetu.käin voodist väljas ainult pesemas,vetsus ja köögis(harva käin poes või sõidutan kedagi autoga).olen vahest täiesti selgitamatul põhjusel nii õnnetu et kuidagi ei suuda nuttu tagasi hoida.ja seda nii päevas korra kindlalt.ülejäänud aja aga olen koguaeg vihane ja närviline.tunnen kuidas see mõjutab suhet kogu mu perega ja mu abikaasaga ja kahju on lapsest.sest tema ju ei saa aru mix ma enam temaga ei mängi või mix me jalutamas ei käi.mul on endal sellest juba nii villand.mu mees ei taha enam eriti kodus olla sest alati lähme vaidlema.ja ma täiesti mõistan teada aga igatsus tapab.lapsega tegeleb enamus aega mu ema.kelleta arvan et olex tal ikka väga igav elu.
ise ma enam ei mäleta millal ma viimati südamest naersin või millestki rõõmu tundsin.olin kunagi alati nii rõõmsameelne ja isegi hoolimata muredest õnnelik.praegu aga mõtlen õhtuti enne magama mjäämist et äkki läheb hästi ja et enam ma ei tõuse...see ei ole ju normaalne.niisiis palun abi ja nõu mida teha või kelle poole pöörduda...ma tahan uuesti olla see õnnelik ja rõõmus hea ema ja abikaasa.kas keegi annax nõu mis teha et elu uuesti korda saax?
|
|
|
Maarika Lember
Külaline
|
|
Postitatud 19.06.2009 kell 11:37
|
Teie kirjeldus viitab sügavale meeleolu langusele, mis nagu ma aru saan, on kestnud juba pikemat aega. Olemas on ka terve hulk depressioonile viitavaid sümptomeid, mistõttu pean väga oluliseks, et te pöörduksite professionaalse abi saamiseks psühholoogi poole. Depressioon on haigus nagu iga teinegi, kuid erinevalt angiinist on sel juhul rohkem abi psühhoteraapiast (teisisõnu iseenda sisemuses toimuvaga tegelemisest) kui tablettidest. Võimalus on tegeleda iseendaga ka ise kasutades eneseabiraamatute abi (N: "Võit depressiooni üle", "Depressioonist vabaks"), kuid kui jõudu ja energiat eriti ei ole, siis on lihtsam kasutada välist abi (mis ühtlasi aitab ennast motiveerida). Abi peaksite kindlasti otsima, sest depressioonil on kalduvus pigem süveneda ning see võib lõppeda kõigi jaoks kurvalt.
Te ei pea tundma ennast halvasti, et olete mingi imelik, sest depressiooni esinemissagedus Eestis on väga suur ning hea uudis on see, et see on täiesti ravitav.
Depressiooni ravis julgen soovitada kognitiivkäitumuslikku teraapiat. Häid spetsialiste leidub Psühhiaatria ja psühhoteraapiakeskuses Sensus, 6408708, www.sensus.ee. Samuti töötavad psühholoogid suuremate haiglate juures.
Esimese sammu olete te juba siia foorumisse kirjutades astunud, loodan väga, et leiate jõudu ja motivatsiooni leida endale sobiv psühholoog.
|
|
