tere, kahju, et pole seda lehekülge varem märganud. mul on selline mure, et poiss suitsetab. peale selle on tal ka astma. küsisin arstilt et kuidas üks teist mõjutab-vastati seepeale, et poisil võib see lõpuks kujuneda krooniliseks. rääkisin siis poisile ka sellest muidugi ja manasin pildi hapnikuballooniga mehest, kes seda kogu aeg peab kaasas tassima, et üldse hingata saaks.
küsimus on ikkagi nüüd selline, et ma ei tea ju kui mõjuvalt ma esinesin oma poisile. kuidas saaksin talle läheneda nii, et ta tõepoolest hakkaks mõtlema, et emal on ju õigus ja oleks julge ka teistele poistele näitama eeskuju, et tema saab ja tahab ilma suitsetamata olla. see on hoopis popp ! mis teie arvate ?
arvan et võid üritada veel rääkida ja näidata artikleid või mingeid neti lehekülgi nendest kes on astmahaiged (kohe selle ballooniga jne). aga kardan , et ta peab ikka ise sellest jagu saama.mu tutvusringkonnas oli tüdruk kes suitsetas ja tal oli ka astma. ise veel kiitles sellega. mingi rääkimine talle küll aidanud ei oleks. aga kui poisil piisavalt mõistust peas siis võtab ta sind kuuulda. või lase arstil talle seletada ohtusid!
Me kõik teeme oma tegemisi mingite vajaduste rahuldamiseks. Teismeliste üheks põhivajaduseks on kuulumine omaealiste seltskonda. Kuid kuulumine eeldab sageli ka teiste tegemistega ühinemist. Nii võib juhtuda, et kuulumine on nii oluline, et terve mõistuse häält ei võeta kuulda. Kui on tarvis suitsetada, et kampa võetaks, siis suitsetan. Mida siis teha? Ärge korrake sageli, et suitsetamine on paha, paha paha.... Ta teab seda isegi. Kui arvate, et on asju, mis talle teadmata, siis muutuge antud teemal asjatundjaks või proovige poiss ja asjatundaja kokku viia. Kui otsustate ise eksperdiks hakata, siis tehke põhjalik eeltöö. Uurige kõikvõimalikku kirjandust ja otsige näiteid, pilte jm sellist. Siis võtke ükskord piisavalt aega ( ka lapsele öelge, et tahate temaga rääkida noh näiteks ühe tunni) ja arutage see teema PÕHJALIKULT läbi. Seejärel öelge oma pojale, et ülejäänu jääb tema otsustada. Et teile küll meeldiks, kui ta loobuks suitsetamisest, kuid lõppude lõpuks on ta ju terve mõistusega noor inimene ja teab ise, mida teeb oma elu ja tervisega. Et teie olete nüüd kõik teinud, mida oskasite ja rohkem enam sellel teemal ei räägi. Lepite lihtsalt poja otsusega, isegi kui ta jätkab suitsetamist. Nüüd on oluline, et TE TÕESTI PEATE OMA SÕNA JA EI TÄNITA ENAM TA KALLAL. Võib juhtuda, et ta jätkab esialgu suitsetamist, kuid mõne aja (mõne nädala, kuu või kahe kolme ) pärast teatab teile, et on otsustanud suitsust loobuda. Sel juhul teeb ta seda oma sisemise veendumuse alusel ja see võib olla otsus kogu eluks. Kui otsite eksperti väljaspoolt, siis katsuge veenduda, et ta valdab teemat, et tal on kirjalikku või pildimaterjali. Muidu võib juhtuda, et satute inimese peale, kes teie pojale lihtsalt moraali loeb ja siis on see võimalus käest lastud. Teist korda ta teid enam jutule ei võta. Võtke see teema üks korda ja tõsiselt käsile. Soovin teile edu!
