Registreeru koolitusele

Liitu uudiskirjaga


Foorum :: Muu :: Mis fenomen on mängul Counter Strike?

lapsevanem
Külaline
Postitatud 12.02.2009 kell 12:27
Laps (9 a) on nagu naelutatud arvutisse kui seda arvutimängu mängib, kui midagi palun teha või küsin miskit, siis kiirelt vastab, aga hiljem ta ei mäleta millest jutt oli. Kui käsin mängimise lõpetada, siis algab vingumine ja üldse mõtted keerlevad koguaeg mängu juures. Elab pidevalt selle mängu sees, nüüd siis saadetakse salaja juba sms-e, et saada adminiks ehk omada rohkem võimalusi mängus. Täitsa hulluks ajab see mäng, kõik tülid on tingitud just sellest mängust. Kas kellegil sama mure, kuidas lahendasite?
Kaidi Kiis
Psühholoog, Gordoni perekooli koolitaja
Postitatud 17.02.2009 kell 19:45
Tere,
Viimaste kümnendite jooksul on vanemate jaoks üha sagedamini probleemiks, et laps mängib suure osa kodus oldud ajast arvutimänge, mis tihtipeale on vägivaldsed. Mure on sageli seepärast, et lapsel suhtlemine teistega väheneb, hinded langevad, laps on üha enam justkui selles mängumaailmas sees ja vanematele tundub, et reaalne maailm jääb justkui järjest kaugemale.
Iseenesest arvutimäng kui selline ei ole midagi halba. On neid, mis on lapsi arendavad (mõtlemise kiirust, reaktsioonikiirust, lahenduste leidmine, silma-käte tegevuste koordinatsioon) ja mängimine aitab lapsel ka päevastest probleemidest ümber lülituda. Seega, sageli on probleemiks see, et laps kas mängib väga vägivaldseid mänge ja/või on mängimise ajad liiga pikale veninud.

Üks viis, kuidas vanemad proovivad probleeme lahendada, on mängimise keelamine või ka mängude arvutist eemaldamine või siis ka üleüldse arvuti ära võtmine. Midagi sarnast olete ka teie proovinud, käskides mängimist lõpetada ja olete saanud sarnase vastureaktsiooni, nagu paljud teised vanemadki. Vingumine, hääle tõstmine, asjade loopimine, vanemate peale karjumine või halvasti ütlemine on ühtedeks märkideks selle kohta, et laps on trotsi täis. Sest nende jaoks on see tegevus väga oluline ja see tahetaks neilt ära võtta ja sageli just selle kõige põnevama koha pealt. Ja salatsemine tuleb inimestele tavaliselt sellest, et ei soovita, et meeldivat tegevust segataks või selle tegemist näeks keegi, kes hakkab kohe riidlema. Nt on teie lapse jaoks sms-e nö kasulikum saata salaja, sest ta on ilmselt kindel, et kui saate teada, mida ta kirjutab, on kohe suur tüli majas. Ehk on abi sellest kui kujutate ette, et teete midagi, mis on teie jaoks väga meeldiv ning teie meeli köitev ja kõige paremal momendil tuleb keegi ja ütleb, et nüüd tuleb teha midagi muud ja see mis teete, on tegelikult üldse halb. Ajab vist tigedaks küll? Sama on ka lastega.

Ennekõike tasub lapsega rääkida ning teha seda mõnel rahulikumal momendil, kus arvutimängud ei ole just teie mõlema tundeid keema pannud. Oleks oluline rääkida sellest, milline mure ja miks on teil endal seoses pikale venivate mänguaegadega. Kuulake teda – miks on mängimine tema jaoks tähtis, mida see talle annab, miks soovib saada administraatoriks. Ja hea on teineteise vajadusi ja muresid teades luua koostöös sellised arvutimängude reeglid, mis oleksid vastuvõetavad mõlemale osapoolele. Selle kohta on ka päris häid artikleid, nt ajakirjas Pere ja Kodu, mille ühe artikli lingi siia ka panen. http://www.perekodu.ee/artikkel.php?id=7546 Sealt leiate ka häid konkreetseid näiteid sellise jutuajamise ja probleemilahenduse läbiviimiseks.
Kas see vastus oli abistav?

Kommentaarid:

Aitäh!

Täname Teid tagasiside eest!