olen viimasel ajal nii närviline...vihastan iga asja peale igast asjast tekitan riiu...mehaga kisun riidu üles viimasel ajal päris tihti...lihtsalt kui oma probleemid nii üle pea kasvavad siis ei suuda enam ja elad selle kellegi teise peal välja ma lihtsalt ei taha et ma seda ükskord oma lapse peal välja elan ta ju alles aastane mul...palun andke nõu mida ma tegema peaks
Mul on hea meel, et probleemi teadvustate ja tahate olukorda parandada. Kirjutate, et lähete viimasel ajal kergesti endast välja ja probleeme näib olevat rohkem kui tavaliselt. Kogunenud pinge teeb aga kärsituks ja kiuslikuks. Kahjuks ongi nii, et probleemidel ja stressil on omadus lumepallina kasvada ning järjest vähem on jõudu nendega midagi ette võtta, kogunenud pinge elame ikka välja lähedaste peal.
Mida teha? Kui tegemist on konkreetsete probleemidega, tuleks asuda neid lahendama. Vahel on asja kallale asumiseks jõudu liiga vähe, siis tasub mõelda, et kes saaks toeks olla. Äkki aitab lihtsalt kellegagi mure jagamine. Tihti on nii, et tegutsema hakates polegi probleem enam nii keeruline, raske on just jõu leidmine esimeseks sammuks. Enamasti on igale probleemile rohkem kui üks lahendus, neid leida aitab arutelu kellegagi või lihtsalt oma mõtete ülestähendamine paberile.
Peamiseks probleemiks võib olla aga ka kuhjunud stress. Lapsega kodus olemine võib tunduda kõrvalvaatajale lihtne, kuid tegelikult tähendab see tegelemist mõttetuna näivate asjadega (näiteks võib kodu koristamine tunduda lõputu jätkuva tööna), võib tunduda, et teha pole palju, kuid sinu aja üle ei otsusta sa ise, vaid üks teine väike kallis tegelane. Tundub, et mida suuremaks laps saab, seda lihtsam on, kuid ikka tuleb ette perioode, kui laps võtab kogu aja ja tähelepanu ning tema kõrvalt veel majapidamsie või muu taolisega tegeleda on pea võimatu. Rääkimata siis veel asjadest, mida teha lihtsalt puhkuseks või endale jõu kogumiseks. Tööl käies võib olukord loomulikult veel keerulisem olla.
Ka sellisel juhul ei tasu üksi jääda. Leidke aeg, kui saate oma mehega rahulikult kahekesi olla ja temaga oma muret jagada. Rääkige mina-sõnumitega ja süüdistamata, andke teada, et olete hädas ja otsite lihtsalt abi, et te ei taha olla närviline ja tülitseda, kuid kuhjunud probleemid käivad üle jõu. Selline vestlus pole lihtne, rääkides keerulistest asjadest kipume ikka endast välja minema ja tüli tekkib kergesti. Siis tasub tulla jutu eesmärgi juurde tagasi ma räägin ju sellepärast, et ma ei taha tülitseda,olen hädas ja otsin abi. Koos arutades leiate äkki viise, mis aitaks lahendada probleeme ning tekkinud pinget, kuidas korraldada elu nii, et oleks seda, mis jõudu annab ja tuju heaks teeb.
