Mis Teie selles olukorrast arvate:
Lastehaiglas pandi lapsele diagnoosid ensefalopaatia ja kerge immuunpuudulikkus. (LHsse pöördusin ise) Juhised sealtpoolt: immuunpuudulikkusega käime 0,5a. tagant analüüse andmas ja esefalopaatia "kaebuste püsimisel neuroloogi konsultatsioon ja MRT"
Vaatasin et perearst ei arvesta oma tegutsemisel ja soovitustel Lastehaigla juhistega. Küsisin otse, et mida ta arvab. Sain vasuse "laps terve". No edasi ütleb ju inimlik loogika, et mis me seal lastehaiglas analüüse andmas käime kui laps terve; või ei ole perearst viitsinud teemaga tegeleda.
Küsisin perearstilt, kas võin loobuda korraslites kontrollidest lastehaiglas ja et tema nõusolekul ütlen sealsele arstile ära. Kirjalik vastus perearstilt:
" Arvan, et ei ole praegu vajalik eriarstide juurde minna. Las ta kosub ja kasvab. Emal ei maksaks " stressata " Elu on ilus. Nautige teineteist ja oma toredat last."
Lastehaiglast kirjalik vastus minu äraütlemisele:
"olen Teiega nõus selles osas, et lastehaiglasse ei pea sõitma, kui kodulinnas saab analüüse ja uuringuid teha. Hetkel ongi vajalik jälgida perearsti juures ja..."
(Kohapeal loomulikult analüüse ei tehta - tehniliselt võibolla küll, aga hindajat pole)
Täiendavale küsimusele, kas mu laps on siis terve või ei ole, perearst lihtsal ei vasta - nii et ma ei saagi aru, kas ta mõtleb seda väidet tõsiselt või mitte.
-----------
Niisiis skaala ühes otsas ensefalopaatia ja immuunpuudulikkus - lastehaiglast
skaala teises otsas - laps terve
ja mida mina siin keskel tegema nüüd pean........ (((((( ( söön rahusteid, aga kaua võib!)
ise ma võhikuna lapse juures suuri probleeme ei näe, aga ma ei ole varem kunagi väikese lapsega tegelenud ka. On mõned asjad mis kahtlema panevad, aga need võivad ka täiesti normaalsed olla - ma ei ole ju ekspert et hinnata, aga rääkida ei õnnestu. Enne 1.lause lõppu viiakse jutt mujale. Millegi pärast peab lastehaigla arst analüüse vajalikuks - põhjust ma ei tea. Võibolla formaalsus?
--------------
Mida soovitaksite?
Kuidas Teile see olukord tundub?
Rääkida ei õnnestu mul nendega ei õnnestu - jutt aetakse mujale.
-----
Arsti vahetamine ei sobi ja kolmadna arvamuse küsimine ka - küsitud mitmelt, seisukoha erinevad. Kogu teema liiga pikka ja keeruline et keegi niisama arvamiseks süveneks. VAJA OLEKS ARU SAADA KES MIDA OMA ÜTLEMISTEGA MÕTLEB. Palun aidake mõelda!
Täpsustus:
ma ei oota kommentaare diagnooside kohta - nendest ei tea mina ega Teie; vaid just seda, kuidas Teie sellisest arstide jutust aru saite ja mida järeldate.
Ma ei saa mõhkugi aru mida nad õelduga mõlevad - äki olen liiga omas maailmas kinni, äki teie saate aru....
Sa ise ka lapse juures midagi oluliselt muret tekitavat ei näe, samas on olemas lastehaigla diagnoos, mis teeb ärevaks ja paneb ka Sind last eriliselt jälgima ja tema olekus ja käitumises ohumärke otsima. Sulle kui emale on see tõenäolislt kohutavalt kurnav.
Tõenäoliselt ei saa ka Teie perearst siiski lausloll olla. Kui oleks mida väga tõsist, siis kindlasti ta ka tegutseks.
Teiset küljest aga fakt on see, lastehaiglast soovitatakse analüüse jätkata ja last jälgida ...
Omamoodi õigus võib olla mõlemal poolel. Nii LH-l kes diagnoosis probleemi kui ka perearstil, kes soovitab asja rahulikult võtta.
Ning ehk seda viimast olekski mõistlik teha. Eks iga ema tunneb oma last kõige paremini ning kui ta Sa näed, et lapse käitumises on tõesti muret tekitavaid asju, siis alles minna neuroloogi juurde.Perearst võib küll su last tihti näha, SINA näed teda aga iga päev.
Seni aga .... rahune, lase olukorral ja emotsioonidel veidi vaibuda. Aeg ja sisetunne näitavad Sulle suuna kätte.
Tänan Eve!
Endal kusagil sügaval sama mõte idanemas
"Teiset küljest aga fakt on see, lastehaiglast soovitatakse analüüse jätkata ja last jälgida ... "
Selline "kala" ka veel: tegu immuunanalüüsidega. Laps terve kui purikas. Analüüsid näitavad aga immuunpuudulikkust. (Esimesed analüüsid tehti vaktsiinireaktsiooni pärast, kuid mujal see immuunpuudulikkus ei väljednu; arstid ainult imestavad) Äki on sellel Tallinna arstil formaalne KOHUSTUS analüüsidega jätkata kuna analüüside järgi peaks laps haige olema? Äki ta näeb ise ka et asi jabur, aga EI TOHI ise ära õelda? Äki ta ootaski, et ise ära ütleksin?
Võibolla perearst ei vasta ka seepärast, et ta EI TOHI kirjalikult otse õelda, et analüüsid on mõtetud, kui on LH paber kus peetakse neid vajalikuks?
"Tõenäoliselt ei saa ka Teie perearst siiski lausloll olla. Kui oleks mida väga tõsist, siis kindlasti ta ka tegutseks. "
mõtlen ka nii, aga päris kindel ei ole...
samas tean med, ringkondadest, et sellel arstid ei olevat tõsiseid apsakaid olnud ja kogemust on tal parasjagu - lastearst ja pension saabumas
Veel üks mõte:
kui oletada et perearst ei ole teemasse süvenenud, või on hoolimatu... Tal oleks ju siis hoopis lihtsam olla LH-ga 100% nõus? Äki just see LH jutule vastuvaidlemine näitab tema süvenemist... Minul endal on aga see LH jutt nii ajudes kinni, et muu kohale ei jõua. Terve aasta teatsin ju, et lapsele on sellised diagnoosid pandud.
Kuidas see mõte tundub?
Või on see "pea liiva alla toppimine"?
Tuleb arvestada, et arstiteadus on omaette kunst. Ja ei saa ette heita seda kui keerulisematest, detaili rohkemates küsimustes on kahel arstil kolm arvamust.
Väikse lapse puhul ei tasuks võtta liigseid riske. Mõistlik oleks kõik uuringud (saan aru, et need konkreetsed uuringud iseenesest, mida on soovitatud Teie lapsele, ei kujuta lapse tervisele mingit ohtu) mida arstid vajalikuks peavad võimalusel teha. Ülemäärane kontroll ei tee midagi halba. Küll aga annab kontrollimine kindlustunde ja vajadusel on võimalik asjakohane ja kiire sekkumine raviga.
"konkreetsed uuringud iseenesest, mida on soovitatud Teie lapsele, ei kujuta lapse tervisele mingit ohtu"
Asi keerulisem.
6kuud räägib perearst "laps terve"
lähen LH ja kuulen "haige mis haige"
KUHU MINA END SELLEL SKAALAL PANEN?!?!?!??!
MU NÄRVID EI PEA VASTU!
Loobun selleks, et ei peaks seda vastuolulist juttu kuulama. Ma lihtsalt ei suuda enam! Tahan oma lapsega tegeleda aga mõtted on vaid selle jama juures, süda paha , pea käib ringi.
-----------
teine siit tulenev probleem on - keda siis usaldada?
Kui perearst ajab praegu jama.... mida teen siis kui laps haigeks jääb? kas saan teda usaldada?
Tegelikult mu probleem on hoopis see, et ma ei tea, ka olen arstidest õigesti aru saanud
- kas arstid on ikka erineval seisukohal,
- kas äki räägivad sama asja aga üks negat. teine posit. varjundiga...
- Või perearst lihtsalt ignoreerib mind, ajades mingit jura et "ära muretse"jne. Tegelikult on tal poogen ja ei viitisi süveneda.
- Või on perearstil mingi kujunenud seisukoht minu isiku suhtes mis ei lase normaalselt suhelda (st. ta ei saagi aru et tahan infot, arvab muretsen lapse pärast ja otsin lohutajad... ) - kas seda saab muuta?
------------------
Fakt on see, et keegi minuga ei räägi. Seepärast küsingi Teilt - KAS PEAN SELLEGA LEPPIMA VÕI ON VÕIMALIK NAD RÄÄKIMA SAADA?
(((((( ( söön rahusteid, aga kaua võib!)