Olen väga nõutu 6,5 aastase poisi ema. Olen täheldanud, et minu lapsel on tekkinud huvi seksi teema suhtes. Poistel on ikka mingid pruudid ja vasupidi. Kallistatakse ja vahel tehakse mõni musi aga... Ükskord avastasin ta arvutis mingit seksiga seotud mängu mängimas. Ta üritas varjata, et ta sellist mängu mängib. Vahele jäädes oli tal väga häbi ja puhkes nutma. Sai seletatud, et sellised mängud ei ole laste jaoks. Tundus, et ta sai aru. Mõni päev tagasi tuli juhuslikult välja, et ta on seksinud oma 10 aastase sugulasega. Sain sellest teada ühe tema lasteaia sõbra käest. Poiss käib meil pidevalt külas ja sel päeval kui me jälle meie poole sõitsime hakkas ta rääkima mida minu poeg oli rääkinud. Poeg püüdis teda takistada öeldes, et ei ole enam muidu tema sõber ja puhkes nutma. Mulle tundus asi imelik ja hakkasin küsima milles asi. Poeg ütles, et ta ei saa rääkida kuna mina hakkan riidlema ja nuttis. Lõpuks lubas ta oma sõbral saladuse välja öelda. Koju jõudes püüdsin lapsega rääkida. Sõber mängis niikaua teises toas. Algul oli täiesti võimatu midagi rääkida. Pidin tuhat korda lubama, et ma sellest kellelegi ei räägi ja et ma ei hakka ka riidlema. Samal ajal ta nuttis täiesti lohutamatult. Pika peale saime asja sinnamaale et ta rääkis mis oli juhtunud. Nad olid teinud seda nagu päriselt. Need on poja enda sõnad. Ega ta otseselt välja ei öelnud ise midagi. Mina pidin siis välja pakkuma. Minu poeg ja see tüdruk olid kahekesi ülemisel korrusel ja täiskasvanud alumisel. Initsiatiiv oli tulnud minu poja poolt. Noku pandi pissusse ja siis välja ja sellega see lugu lõppes. Ega ma päris kindel ei saa olla kas see oli ikka kõik aga ma ei julge enam midagi rohkem küsida. Ta ise ütles, et ta ei teadnud sellise teo lubamatusest. Usun, et see on lihtsalt enda kaitseks öeldud. Kui ta juba tundis piinlikust ja nuttis lahinal kui pidi minuga sellel teemal suhtlema siis ilmselt teadis, et sellised teod ei ole lastele lubatud. Olen ausalt öeldes masenduses ja ei tea mida teha. Ma ei leidnud siit foorumist midagi sellel teemal ja selle pärast ka kirjutasin. Kuidas tuleks lapsega käituda? Päris maha seda teemat vaikida ei saa ja väga suure kella külge panna ka mitte. Olen kunagi kooli ajal teinud referaadi seksuaalvähemustest ja -hälvetest. Seda materjali läbi töötades ja lugedes inimeste lugusid kuidas nad mingi asjani olid jõudnud, tuleb lausa hirm peale. Ootan igasugust nõu. Ennekõike muidugi spetsialistidelt.
Absoluutselt täiesti normaalne juhtum ....
Tegin sarnases vanuses enam vähem midagi taolist naabripoisiga. Nii põnev oli ju . Vahele jäädes oli piinlik ja enam ei teinud. Vanaema oli see, kes teada sai ... tema küll ei pinninud ega uurinud, mis ja kuidas - ütles vaid, et lapsed, ärge nii enam tehke. Ja sinna see lugu jäigi. Ma olen üliväga tänulik vanaema mõistvusele ja sellele, et mingi uurimise ja kruttimisega asja hullemaks ei teinud.
Praeguseks olen täiskasvanud naine , ise ka ema. Ning igasugustest seksuaalhälvetest on asi küll väga väga kaugel! Peaks ütlema, et täiseti normaalse seksuaaleluga inimene olen
Olete suures segaduses ja nõutu, kuidas reageerida oma poja suurenenud seksuaalhuvile. Täiesti mõistetav, et paljud kuuldud-loetud lood sellest, kuidas lapsena kogetu mõjub, on hirmutavad.
Samas paljud arusaamad lapse seksuaalsusest ja arengust on muutunud, näiteks peetakse loomulikuks huvi oma keha ja suguelundite vastu, eneserahuldamist ei peeta hälbeks jne.
Seksuaalse arengu juurde käivad näiteks ka eelkoolieas arsti-mängud, mis võimaldab rahuldada uudishimu. Loomulik on see, et lased tunnevad huvi ka selle vastu, kuidas beebid sünnivad, kuidas nad emme kõhtu saavad jne. Muret tekitav oleks see, kui lapsel huvi seksuaalse teema vastu on püsivalt kõrge , ta ei suuda vahet teha sobival ja sobimatul käitumisel, isegi kui sellele tähelepanu juhtida (teiste juures olekul alasti olemine, suguelundite katsumine, samuti enese või teiste vigastamine jne.).
Nii ka Teie poeg on hakanud ilmselt huvi tundma enda ja ka tütarlaste keha, sh suguelundite vastu, ning ilmselt seksi vastu. Sageli pole teada, mida lapsed näevad-kuulevad ning kuidas näiteks nähtud seksistseenidega filme enda jaoks lahti mõtestavad. Siin on abiks usalduslikud täiskasvanud, kes saavad aidata neil seda teha.
Iseenesest ei pruugi kirjas toodud juhtum ollagi midagi enamat kui hetkel päevakorda kerkinud uudishimu ja sobivate asjaolude kokkulangevus (nt mõne nähtud film, olukord, huviäratav sõbranna ja temaga kahekesi olemise võimalus). Ilmselt ta siiski saab aru, et nad tegid midagi sellist, mis on lastele sobimatu (oli piinlik, nõudis, et ei saaks riielda), kuid võimalik ka et mitte päris hästi (filmides, aruvutis ju nii tehakse!). Antud juhul on oluline teada, et talle ei surutud seda peale (ei olnud traumeeriv ahistav kogemus), pigem oli tema ise algataja.
Hea on see, et Te saite sellest rääkida ja nüüd on oluline tal aidata ka tekkinud huvile ja küsimustele saada eakohaselt piisavaid vastuseid. See on võimalik siis, kui usaldussuhe on teil alles. Niisiis, jälgige, et ta saaks rääkida, küsida ning proovige vältida häbistamist, süüdistamist, kontrollimist jms. Tõepoolest nagu ta juba palus, et teda ei riieldakse ega karistataks, siis on väga oluline sellest, ka kinni pidada. Vastasel juhul võib saada alguse ka ebaterve huvi ja negatiivsed seosed terveks eluks.
Selgitage mis on kohane, loomulik ja mis vanuses, et tal jääks arusaam armastuse ja seksiga seonduvast kui elu ühest olulisest ja ilusast osast, kena on ka jutustada mõni tore lugu, nt oma elust ja armastusest, soovist olla kellegagi lähedane, sh ka kallistada jne. Kui vaatate koos filmi või loete raamatut, julgustage teda arutlema.
Hea oleks ka see, kui saaksite ka tütarlapsega antud teemal rääkida ja ikka nii, et mõistaksite loomulikku huvi ja aitaksite taktitundeliselt lahti mõtestada seksiteemat. On olemas sobivad lasteraamatuid.
Millal siis aga muret tunda? Ilmselt, siis kui tal puuduks piinlikkus ja käituks ka teiste juuresolekul seksuaalselt sobimatult, nõuaks teistelt mänge, mida nad ei taha ja kui seksiteema muutub valdavaks ja palju teemasid jõuaks ikka ja jälle sinna tagasi. Samuti kui miski viitab sellele, et ta kardab kedagi või mõnda olukorda või käitub seletamatult ja tavatult ning seejuures murettekitavalt. Kui nii, siis on kindlasti abiks lastepsühholoog. Toon siin ka ära võimaluse antud teema kohta lisainfo saamiseks: www.amor.ee
. Vahele jäädes oli piinlik ja enam ei teinud. Vanaema oli see, kes teada sai ... tema küll ei pinninud ega uurinud, mis ja kuidas - ütles vaid, et lapsed, ärge nii enam tehke. Ja sinna see lugu jäigi. Ma olen üliväga tänulik vanaema mõistvusele ja sellele, et mingi uurimise ja kruttimisega asja hullemaks ei teinud.