|
Natika
Külaline
|
|
Postitatud 12.11.2007 kell 20:57
|
|
tahaks teada ,kellel oli see prooblem(paavliku rihmad),kas oli kasu rihmadest,ja kui kaua aega läks? Või oli kellegil valesti pandud diagnoos?Olen väga sellest huvitatud,ja loen läbi kõik arvamused.Tänan.
|
|
|
Katrin
Külaline
|
|
Postitatud 19.11.2007 kell 18:46
|
|
Tere. Minu tütar sündis jalad ees ja juba esimesel elukuul külastasime ortopeedi. Puusaluu kumerus ei olnud õieti välja arenenud ja meile määrati need rihmad kui laps oli umbes 1,5 kuud vana. Kandsime neid korralikult peaaegu pool aastat- kuni 6 kuuseks saamiseni. 5-6 kuusena siplesime ka päeval vahepeal ilma rihmadeta. Käisime ujumas ja võimlemas. Käima hakkas tütar 11 kuuselt. Praegu on ta väga sportlik ja käib 1. klassis. Usun, et need rihmad aitasid - kannatust, usku ja kõik saab korda. Arvan, et oluline oli ka rihmadeta oleku ajal, võimlemine, massaaz ja ujumine.
|
|
|
Gemma
Külaline
|
|
Postitatud 21.11.2007 kell 10:59
|
Tere!
Minu mõlemal tütrel oli kaasasündinud mõlemapoolne luksatsioon ehk siis arusaadavalt seletades need munakesed, mis käivad puusaluu sisse, olid väljaarenemata. Vanemal tütrel avastati see haigus alles 3-kuuselt, tegelikult loetakse sellises vanuses selle haiguse avastamist juba peaaegu hilinenuks, muidugi loeb haiguse raskusaste. Lpsele kirjutati välja coxaflex-püksid, mille kandmisel on jalad jäigas asendis ja mille asendit saab muuta kitsamaks või laiemaks vastava kruvi abil. Asja mõte on selles, et lapse jalad oleksid asendis nagu konnal. Coxaflex-pükste kandmisel on lapse jalgade liikuvus vägagi piiratud, see-eest arenes hästi lapse ülakeha - pidi ta ju nüüd õppima roomama puhtalt käte abil, jalgu järel vedades. Muidugi on selle haiguse puhul suureks plussiks massaazid ja ujumine. Niisiis 6-kuuselt saime nö. jõulukingituse, kui lapsel võeti püksid ära, ta oli hästi paranenud. Nüüd juba 6-aastasena ei ole tal mingeid vaevusi. Aga nüüd teisest tütrest. Kuna olin juba ise targem, lasin lapse puusi kontrollida juba sünnitusmajas. Muide tavaline lastearst ei pruugigi seda haigust avastada, nii ka sünnitusmajas mulle öeldi, et kõik on korras, aga igaks juhuks lasin perearstil suunata end ortopeedi juurde. Noorema tütrega nii hästi ei läinud. Selgus, et tal polnud üldse neid napakesi ning arst andis meile lootust vaid 50%, et mu laps võiks kunagi käima hakata. Talle kirjutati välja Pavliku rihmad. Algul ma ei saanud üldse aru, misasjad need on, aga üsna ruttu õppisin ära nende pealepaneku ja reguleeerimise. Muidugi selle haiguse puhul on asja mõte number üks see, et vastavat abivahendit kohe kindlasti järjepidevalt kasutatakse. Minu laps röökis sõna otseses mõttes terve see üks aasta, kui ta pidi neid rihmi kandma. No mõelge ise olla terve aasta sundasendis ehk peaaegu kogu aeg selili, aga see vaev tasub end ära. Ja mingil juhul ei tohi kuulata neid "tarku kaagutajaid", kes omaarust heakest mängides "soovitavad" teil last mitte piinata. Mina lohutasin end sellega, et parem ma piinan oma last kaua vaja, kui et ta jääb invaliidiks, sest mina otsustasin minna kergemat vastupanuteed. Niisiis nagu öeldud noorem tütar kandis Pavliku rihmi terve aasta, kõndima hakkas ta 1,1 aastaselt ja on praegu igati eluterve ja tubli laps. Muidugi tulevases elus on talle välistatud tippsport ja eriti hüppamised, aga mis kõige tähtsam - ta kõnnib ja jookseb ja täiesti normaalselt. Nii et minu soovitus - igaljuhul täitke arsti ettekirjutust, siis saab teie laps kindlasti terveks. Edu, jaksu ja närvi soovides!
|
|
|
kadri
Külaline
|
|
Postitatud 25.12.2007 kell 21:15
|
|
mina sündisin ka puusanihestusega 31a tagasi siis oli nõuka aeg olid mingid padjad ja laps pidi liikumatult nende vahel olema aga minu ema võttis aeg ajalt ära ja tegi minuga võimlemist ,mazaasi. käin jooksen pole nagu mingit raskust mõned võimlemis harjutused koolis olid valulikud aga said tehtud.mul on kaks last nii,et elu on täiesti võimalik tuleb olla kannatlik just beebieas,sest siis on ravi kõige tulemuslikkum edu teile.
|
|
|
Anu
Külaline
|
|
Postitatud 14.03.2014 kell 13:38
|
Puusanihestusest.
Unustage igasugu venitused, rihmad, fikseerivad plastikpüksid ja muu taoline jama. Minu tütrel olid fikseerivad püksid alla 6 kuu vanusena ja kujutage ette, ta mäletab, kui õudne see oli. Pükstest ei olnud mitte midagi kasu. Praegu on ta 18. Ainuke, kes aitab, on kiropraktik. Julgen soojalt soovitada dr. Lopušanskit, tel 6452047, kes tegutseb Virmalise tänavas. Ma ei saa aru, miks arstid ei saada puusanihestusega lapsi kiropraktiku juurde?!
Ja kui täiskasvanutel on radikuliit, siis tuleks Lopušanski juures käia 1-2 korda aastas. Mina juba ammu ei mäleta oma seljahädadest mitte midagi.
|
|
