|
Külaline
|
|
Postitatud 06.10.2007 kell 00:28
|
Lugesin just Eve kirja siin foorumis (Kas neli last on liiga palju?) ja ausalt öeldes olen ta peale isegi kade. Minul on vaid kolm, aga nii väga tahaks veel. Pesamuna on varsti ka juba nii suur, et tissi enam ei taha ja kaissu enam ei tule. Suuremad lapsed on ju ka väga-väga kallid, kuid beebi on ikkagi midagi muud. Ärge hakake tooma võrdlust armsate kassipoegadega, kes kõutsideks sirgudes majast välja aetakse. Usun, et kõik, kelle lapsed on vähemalt 4-5aastasteks kasvanud, saavad minust aru. Abikaasa aga rohkem lapsi ei taha. Tegelikult ma mõistan teda, viimased kuus aastat on ta pidanud üksi pere majandusliku poole eest hoolt kandma, kodus on alati olnud tita, kes endale aega ja energiat nõuab ja paljudele tegemistele oma tingimused seab, omavahelist naise-mehe aega on vähevõitu. Ta on väsinud. Minul aga on jälle suur-suur titeisu.
Kirjutage, palun, kui palju teil lapsi on ja palju te tegelikult tahaksite. Miks need arvud erinevad (kui erinevad).
|
|
|
Paha naine
Külaline
|
|
Postitatud 08.10.2007 kell 23:19
|
|
huvitab, mitu last on teie peres juba täiskasvanuks koolitatud? Kui veel pole, siis kui vanad on vanemad lapsed ja kas nende arvamust uue pereliikme planeerimisel arvestatakse? peab ikka väga hea majanduslik seis olema ja head tingimused (suur elamine, vanemate laste huvihariduse raha jne.) Ja loomulikult on kõge tähtsam ema enda tervislik seisund. Miks seda räägin? Minu ämmal äial oli ka kogu aeg titeisu ja lõpuks sai neid 10. Nii pidi vanem õde linnas koolitama oma pere kõrvalt seitset õde venda, kes järjepannu kodust välja saadeti. Loomulikult läks ta oma mehest lahku ja oma lapsed kasvasid viltu. Vot nii. Kõik lapsed on jäänud 1-2 järeltulijaga, kahel pole üldse lapsi. nad ei soovinud oma ütlust mööda sellist elu oma lastele.
|
|
|
pirts
Külaline
|
|
Postitatud 11.10.2007 kell 19:16
|
lgp.teemaalgataja.kahjuks olen täiesti nõus paha naisega! minu mees on ka pärit 10-lapselisest perest.lapsi lihtsalt tehti ja kõik.nüüd neist veel 5kodus.vanemad lapsed varakult pesast välja lennanud,sest....kodus on kogu aeg kõigest puudus.ei mõeldud sellele,et kuidas jõutakse koolitada,riide panna.tihti napib söökigi!ainult üks viletsus.lihtsalt kahju on lastest!
tahan lihtsalt seda öelda,et mõtle hoolega ennem,kui otsustad.lastel peab ikkagi kõik vajalik elementaarne tagatud olema!lapsed peavad saama riided selga,toit olgu laual,emaarmastus olemas jne.
soovin edu ja mõtlemist! samas imetlen naisi,kes tahavad suurt peret,ka selliseid peab olema-muidu lihtsalt sureb Eesti rahvas välja!kõike paremat!!!
|
|
|
paha naine
Külaline
|
|
Postitatud 14.10.2007 kell 13:06
|
|
kahju, et teemaalgataja foorumis edasi ei suhtle, sest tahaksin veel küsida: kas sinu ema on valmis olema täisväärtuslik vanaema neljale või rohkemale lapselapsele. minu 80 aastane ema on sellega toime tulnud, aga viis lapselast ja üks lapselapselaps on küllaltki suur koormus. minu ämm ja äi ei teadnud oma korralikest lapselastest mitte midagi, ainult nendest, kes toime ei tulknud, neid toideti kasiti.
|
|
|
Eve
Külaline
|
|
Postitatud 14.10.2007 kell 14:53
|
No mina olen nelja lapse ema.
Jah ok, meil pole raha, et käia terve perega kaks korda aastas soojal maal puhkamas. Ei ole jah nii palju raha, et osta kokku Cuccisid ja Pradasid. Samuti ei käi me ülepäeviti restoranides söömas!
JA MIKS ME PEAKSKI???
Me oleme majanduslikult hästi toimiv perekond.
Jah, kindlasti tuleb olla rohkem kalkuleerivam ja kokkuhoidlikum kui nt. selline pere kus kahe inimese palgast on vaja kasvatada ühte või kahte last. Meil läeb kahe inimese sissetulek kuue peale jagamisele. Teab mis priiskamist ja pillamist endale tõesti lubada ei saa ... aga kõike vahvat, lõbusat, ilusat, maitsvat, stiilset, mugavat ...jne. saab ikkagi ... lihtsalt vähem ja mingis muus ilmingus.
Miks sõita puhkama välismaale, kui Eesti on täis imeilusaid paiku, kuhu lastega on oluliselt odavam puhkama minna. Ja sugugi mitte jamam! Või arvate, et lastele ei meeldi ??? Meeldib küll!
Riideid ei pea ju ostma firmapoest! Meil on terve hulk poode, mille hinnad on täiesti taskukohased ka keskmisele eestlasele. Nt. Seppäla või Takko F.... v.m. Ning kodustex riieteks kõlbavad ju ka second hand poest hangitud rõivad. Või on see siin kellegi jaoks piinlik teema ??? Minu jaoks mitte. Pealegi, elame ÕNNEKS Tartus, siin on inimesed tunduvalt mõnusamad ja pole mingit hullumeelset firmamärgikultust 
Samuti leian, et minu pere söögilaud on vast isegi mitmekülgsem ja tervislikum kui mõne sellise pere söögilaud, kus kulutataxe palju igasuguse maistva ninni -nänni ja rämpstoidu peale. Ning selle koha peal võin küll uhkusega öelda, et toidurahadega majandamises on mul küll juba Doktorigraad
Näide: keskmine lihapirukas kuskil söögikohas maxab u. 8 krooni. Kui ma ostaksin igale pereliikmele piruka , läheks mul 48 krooni. Aga kui ma ostan sama raha eest hoopis pirukamaterjali ... saan 4 pannitäit lihapirukaid.
Kõik sõltub sellest kuidas ja kuhu oma rahad kulutada.
Kui suur pere oskab mõistlikult tarbida, siis saab ta lubada endale kõike seda, mida pisikenegi pere  Ja uskuge mind, suure pere ema õpibki targalt tarbima! vähemalt mina küll õppisin 
|
|
|
Kah nelja lapse ema
Külaline
|
|
Postitatud 14.10.2007 kell 16:24
|
|
Eve jutt täiesti õige. Polegi nagu midagi juurde lisada.
|
|
|
paha naine
Külaline
|
|
Postitatud 18.10.2007 kell 17:46
|
|
pahal naisel ka neli last mehega koos muidugi, sellepärast sõna võtsingi ja manitsesin. hea, kui teil need neli kõik maksumaksjateks koolitatud. meil alles kolm ja kogu aeg ikka väga väga raske. igatahes veelkord: siin riigis ei soovita. muidu on nii nagu täna valitsuses, et suurperelistele lubatakse jälle maad ja ilma kokku. mis poliitikutel viga maksumaksjate rahaga toetusi maksta. meie revolutsioonilapsukesed läksid automaatselt esimeseks ja teiseks lapseks. ei mingit kolmanda toetust, rääkimata neljandast või rääkimata emapalgast.
|
|
|
paha naine lisab
Külaline
|
|
Postitatud 18.10.2007 kell 22:38
|
|
ja veel soovitan lugeda, et tudeng vajab äraelamiseks 6000.- kuus. ärge võimeid üle hinnake, naised, mehed on nõrgem pool. ettevaatust! Eve, ei taha isiklikuks minna, aga perega puhkavad väiksed lapsed ja ka suured, aga koolilaps vajab sõpradega ja klassikaaslastega rohkem. tead, kui palju maksab noormehe autokool? 8 000. aga kui lubade taotlejaid on mitu aastat järjest? tead kui palju maksab üle-eestilises laulukooris käimine + välismaasõidud. aga kui andekaid on rohkem kui üks, kellele keelad? mina peale kaltsupoe 15 aastat muud poodi ei tea, aga 185 cm. pikkusele dresse sealt ei saa. jalavarje ka mitte. ja arvutid ja internet on praegu juba esmavajalikud. jätaksin sulle lohutuse: väiksed lapsed, väiksed rahad, suured lapsed suured rahad. aga rõõmu on loomulikult rohkem ja armastust ka ja sõprust ühepere laste vahel. see kaalub üle ema öised pisarad ja isa kühmuvajunud selja. seda tean küll.
|
|
|
Eve
Külaline
|
|
Postitatud 19.10.2007 kell 15:16
|
Oh, ega magi eilesündinud ole ja tean väga hästi, et laste kasvades kasvavad ka kulud. Kuid samamoodi kasvavad ka kogemused ja oskus ellu jääda.
Kas ma peax nüüd istuma ja halama, et oi kui loll ma olen ja et mul on lapsi LIIGA palju ja me ei saa hakkama ja kindlasti sureme varsti nälga ... jne ?! Ei, ma lihtsalt EI OLE seda tüüpi inimene
Ma ei tea, kuidas seda seletada ... lihtsalt igal inimesed on oma loomus ja suhtumine ellu. Mulle endale on tunduma hakanud, et kuna ma ise usun, et oleme nn. "ellujääjad" , siis seepärast lähebki meil alati kõik korda. Mitte, et elus polex keerulisi ja raskemaid olukordi olnud - ikka on. Aga kõigega on hakkama saadud Ja saame ka edaspidi! Pole mõtet vaevata enneast ETTE raskuste pärast mis võivad tulla. Kui ma muretsen asjade pärast, mis äkki juhtuvad, siis kulutan hädaldamisele, muretsemisele suure osa sellest ajast, mida olex võinud hoopis nautida ... ning kui neid raskusi mida olen nö. ette kartnud, ei tulegi, siis on ju eriti narr. No ja kui tulevadki, siis tuleb nendega tegeleda, mitte hädalda, et küll on ikka raske olla nelja lapse ema! Või isa!
See on minu tee ja kuna ma teistsugust ISE valinud pole, siis ei kavatse ma seda läbi elu halades kõndida!
Minu mehele meeldib öelda: " Ega raha pole rukis, seda saab talvel ka." JA KUSJUURES SAABKI
Rohkem positiivsust, kallid inimesed!
|
|
|
Eve
Külaline
|
|
Postitatud 19.10.2007 kell 16:12
|
Mõtlesin siin veel selle teema peale.
Tegelikult on ju nii, et erineveid raskusi tuleb elus ette ju tõesti KÕIGIL inimestel. Usun, et neid, kes nagu liblikad läbi elu lendlevad ja ühegi eluraskusega silmitsi ei pea seisma, on ülivähe ... ei tea kas üldse ongi?
Mul on sõbranna, kellega peale kooli polnud kohtunud u. 8 aastat. Nüüd kui teineteist taas leidsime, siis rääkisime muidugi kõigest, mis meiega vahepeal juhtunud on. Kas teate ... tal on vaid 1 laps (mees ka) aga ta on sama aja jooksul, kui mina sain nelja lapse emaks, läbi elanud nii palju ebaõnne ja eluraskusi, et mul hakkas lausa häbi, et enda sees olin mõelnud, et mul raske on olnud. Samas on ta nii positiivne ja nii tänulik, et kõigest on üle saadud - imetlen selliseid inimesi, kes hoolimata, et on olnud TÕESTI raske, ikka on positiivsed ega vaagu häda ja viletsust teistele.
Nagu üks minu vanaemadest. Kui esimest last ootama jäin, küll ta võis õiendada ja tänitada, et küll sa plika näed, kudas sul raskex läheb, kuidas istud silmad peas ja nutad ... aga ei läinud nii kuidas vana naine sajatas . Nüüd räägib, et küll sa näed, saavad poisid sul suuremax, hakkavad sulle vastu ja lähevad raisku , jne..... no kas ei ole tüütu ?
Ex neid häda vaakujaid ja 10- lapseliste peredega võrdlejaid ikka tuleb ette - õnnex vähe. Samas neid, kes meie peret lähedalt tunnevad, on kõvasti rohkem ja nende tunnustus ja imetlus annab ainult tuult tiibadesse juurde.
|
|
