Registreeru koolitusele

Liitu uudiskirjaga


Foorum :: Muu :: ema moraal mulle ei sobi

crissu
Külaline
Postitatud 04.09.2007 kell 16:01
Tere! Olen 20 aastane neiu, kes juba eelmine aasta lõpetas gümnaasiumi, ning on sest ajast peale korralikult tööl käinud ja lisaharidust nõutamas käinud. hiljuti purunes mul poolteist aastat kestnud suhe, mille vältel elasin kodust eemal ja sain endaga imehästi hakkama. Nüüd pidin olude sunnil oma kompsud vanaema juurde tagasi tooma. Vanaema on eelmise sajandi laps ja tema mõistab mind ometi(vanaema kasvatas mu üles, mitte ema) Ta teabet on mind kaua aastaid kasvatanud ja nyyd pean oma valikud ise tegema, probleemiks on aga hoopis mu ema.
Ema juurest lahkusin, kui olin 7. Ytlen alati et lahkusin, sest see oligi tegelikult minu enda otsus. Olen alati vanaema rohkem hinnanud, kuna tema hoiab mind rohkem. Mult kysiti selles vanuses, et kelle juures tahan elada ja valisin vanaema, ei kahetse seda otsust. Ema jäi aga aastatega stressi ja hiljem diagnoositi tal depressioon.
Ema püüab mu elu juhtida. helistab pidevalt(3 x tunnis) ja õpetab. Õpetab aga asju, mis käivad mu moraali vastu. Õetab, et mees peab kõik toidud tooma ja ostma(mul on uus poissõber, kellega ma ju koos ei ela, miks peaks tema mulle syya ostma???)veel on tal kombeks tulla vanaemale kyllla, ajal kui mu uus poiss on mul kylas ja siis kõva häääelga kommenteerida, et miks mu poissõber ikkagi syya ei ole toonud ja kas ta mulle raha annab...mul on alati ylimalt piinlik. õnneks on mu poissõber mõistja inimene. Veel on palju näiteid arvamustest, mida mu ema mulle valjuhäälselt pähe püüab panna. Olen pyydnud emaga sel teemal rääkida, kuid ta ei kuula. Võib-olla annaks keegi nõu kuidas täpsemalt temale selle probleemi suhtes lähenema peaksin.
Marge Vainre
Pereterapeut, Gordoni perekooli koolitaja
Postitatud 12.09.2007 kell 10:48

Ega see kerge pole tulla toime emaga, kes püüab sekkuda täiskasvanud tütre ellu. Lisaprobleemid tulenevad kindlasti sellest, et teil pole omavahel olnud lähedasi suhteid ja ema pole saanud õigel ajal osaleda Teie kasvatamisel. Võimalik, et emal on millest puudust tunda ja kahetseda ning nüüd püüab ta ju omal moel parimat ja seeläbi paljutki heastada. See viis, kuidas ta ema rolli praegu täidab, ei sobi aga Teile. Küllap teeb Teid ettevaatlikuks ka ema depressiivsus.
Enne kui üritate midagi muuta, mõelge enda jaoks selgemaks, kuidas kujutate ette praegu suhteid emaga. Mis on see, mida soovite ja mida mitte. Et vältida ema poolt korraldatud piinlikesse situatsioonidesse sattumist, on oluline võtta ise midagi ette. Üks võimalus on pidada emaga maha üks tõsine jutuajamine, selleks teda ka eelnevalt häälestades. Algatuseks võiks olla jutuks midagi taolist: ma olen mõelnud selle peale, kuidas me suhtleme ja mõned asjad teevad mulle muret ja ma tahan sellest sinuga rääkida. Mulle on oluline, et saaksime hästi läbi ja tahan leida viise, kuidas me võiksime mõlemad üksteisest rõõmu tunda.
Kindlasti leppige kokku sobiv aeg ja koht, et saaksite segamatult rääkida.
Jutuajamisel on oluline olla vastastikku aus ja mõistev. Nagu juba öeldud, on tähtis selgus Teis endas, mis häirib ja mida vajate. Sellest tuleneb ettekujutus, kuhu soovite vestlusega jõuda. Võib ju oletada, et jutuajamine tuleb niigi emotsionaalselt pingeline ning võib joosta ummikusse, kui pole sihti.
Siinkohal veel vaid näiteid, mis võivad anda Teile tuge, kuid samas teate kindlasti ise paremini, mis on just Teie sõnum. Näited vestlusteks mina- keeles (mida tunnete ja tahate) ma tunnen piinlikust, kui minu sõbra juuresolekul teed ettekirjutusi; ma tahan ise oma elu ja suhteid korraldada; ma mõistan, et soovid oma elukogemust mulle jagada ja soovid, et mul hästi läheks, samas pean end juba piisavalt iseseisvaks oma elus otsuseid teha. Ma tahan, et austad minu soovi. Vajan sinuga hoida kontakti, kuid 3 korda päevas on minu jaoks liiga palju ja igapäevaelu segav, seetõttu võiksime kokku leppida, et suhtleme edaspidi …… . Kui soovid mulle külla tulla, siis mul on hea meel, kui oma tulekust ette teatad jne. jne.
Niisiis, selleks, et saaksite rahu ja pingevabad suhted, on oluline anda teada, mida soovite ning anda tagasisidet ka emale, kuidas Te temast aru saate, st väljendada mõistmist. Seejuures on oluline meeles pidada, et mõistmine ei tähenda teisega nõustumist.
Soovin kannatlikku meelt ja lahendusi, millega mõlemad rahule jääksite.
Kas see vastus oli abistav?

Kommentaarid:

Aitäh!

Täname Teid tagasiside eest!