|
PATSIENT
Külaline
|
|
Postitatud 30.07.2007 kell 09:11
|
poleks eales uskunud, kui eile öösel suurtes valudes 112 helistasin, et saan hiljem haiglasse jõudes suure sõimu osaliseks...
asi nimelt selles, et umbes 3 nädalat tagasi hakkasid mul öösiti tugevad valud ülakõhus. kohe nii õudsad valud, hullemad kui sünnitusvalud, kohati... igastahes...käisin nende valudega puhtjuhuslikult ära rapla kiirabis, käisin perearsti juures....ja lõpuks eile öösel enam vastu ei suutnud punnida ja helistasin omal algatusel 112. ma tavaliselt pean selleks ikka väga suures hädas olema, et sinna helistan...inimene kes vastu võttis oli väga sõbralik, kiirabi tuli ka kohe kohale, ei pidanudki tund aega ootama, ka kiirabi arstid kes kohale tulid, olid väga sõbralikud, aga siis, kui jõudsin haigalsse, tuli minu juurde yks vanem mees arst, kes sõimas mind läbi, et mingite mõtetute kõhuvaludega sinna läksin. küsis kärsitult kui kaua on olnud, miks ma pole varem artsi juurde läinud...vastasin ta küsimustele ilusasti ära ja siis ytles, ega me siin mingi uurimisasutus ei ole:0.....issand jumal, ma olin tõesti valudes, mul olid tugevad valud, mitte ykski valuvaligisti ei mõjunud ja nii ta mu sinna jättiski. hakkasin selle peale muidugi nutma. tahtsin tol hetkel tõesti lihtsalt minema sealt kõndida ja kõiki neid seal sinna heasse kohta saata. ma olin tulivihane. terve öö, 7 tundi valutasin, kui lõpuks sain ultrahelisse ja sain teada et mul on sapikivid ja et pean opile minema. kohtav....nüüdsest lähen haiglasse ainult siis kui suremas olen...nii pettunud pole ma veel kunagi yheski arstis olnud...aga, ma arvan et annan talle andeks, sest usun,et tal oli lihtsalt paha tuju ja kuna mina olin tol hetkel seal vist kõige mõtetuma hädaga patsient, siis noh, las ta olla....aga oli vajadus seda ülekohut ka teistega jagada...
|
|
|
vaeseke
Külaline
|
|
Postitatud 31.07.2007 kell 21:30
|
sapikivid teevad koledat valu ja see mida läbi elasid võis olla jube! arst käitus tõesti väga ebaprofessionaalselt sinuga,kahjuks meie ühiskonnas tuleb seda ette veel igaljuhul soovin sulle jõudsat paranemist!!
|
|
|
Külle
Külaline
|
|
Postitatud 06.08.2007 kell 15:16
|
Ole hea ja esita kaebus ka! (juhtkonnale ja/või haigekassale)
Niikaua kui keegi ei kaeba, saavadki sellised tüübid ülbata ja inimeste seljas enda paha tuju välja elada.
Sinu juhtum ei ole kahjuks erand.
Kiiret paranemist!
|
|
|
pisikit
Külaline
|
|
Postitatud 15.08.2007 kell 15:48
|
jh kahjuks meie ravisüsteem on väga jube.. vähe leidub normaalseid arste.. Mina läksin 4aastase tütrega hambaarstile ja hambaarst sõimas last, et ta kartma ja nutma hakkas toolis, sel hetkel oli mul tunne et võtan lapse ja kõnnin sealt minema .. 4 aastane on ju veel nii väike ja isegi hästi et suu lahti tegi ja muidu ära kannatas.. suuredki inimesed ei lähe heameelega hambaarstile ja nemad sõimavad last.. :S:S:S
kõige kasulikum on ikka minna vähegi tuttavate soovitatud arstide juurde, kui vähegi võimalik, sest muidu võib ikka väga lihunike otsa sattuda..
teine lugu oli töökaaslase sõbrannaga, kes kukkus endal 7-nda lüli puruks, nii et oli kohati kahtlus kas invaliidiks jääb ja röntgenis murtud lüli ja ribidega paluti tal ise särk seljast võtta.. päris hea  päev aega oli nägugi mullane ei jõutud sedagi ära puhastada.. päris karm on see arsti süsteem jh ja ega isegi ikka sinna haiglasse ja arstidele ei lähe... kui just pole viimane häda käes
|
|
|
anu
Külaline
|
|
Postitatud 23.08.2007 kell 13:08
|
|
loen ja EI imesta,endal ka omamoodi kogemus seljataga,aasta tagasi hakkas minuga midagi kummalist toimuma,lihtsalt tuli peale selline minestus ja läksin üle kere higiseks,suu kuivas ja süda peksles,aru ei saa mis toimub.Paaril korral kannatasin asja veel ära ja siis ühel päeval kui jälle see hoog peale tuli,talutas mees mind perearsti juurde,olles oma uurimised ära tegi teatas ta.et mul on depressioon.Kirjutas siis paar retsepti ka ja kui sõbranna mind vaatama tuli ja mu retsepte uuris jäi tal imestusest suu ammuli,perearst oli mu mehele VIAGRAT kirjutanud.Ega ma muidugi ise polnud võimeline kohe retsepte uurima ja oi kus ma vihastasin,ega ma talle seda ütlematta ka ei jätnud.Tänaseks olen ma käinud läbi nii närvi arsti,günekoloogi kui ka paldiski maantel arst juures aga asi on ikka tõesti segane,ei suuda keegi aru saada,mis minuga toimub.Paldiski maantel kirjutati mulle anttitepressantte aga neid ma üle kolme päeva võtta ei saanud,kuna olin voodis pikali,jalgu alla ei võtnud ja kui kiiraabi kohale tuli,keelas ta mul neid rohtusi edasi võtta,kuna need olevat sellisele haigele ette nähtud,kes on juba suisa seevaldis sees olnud.Ja jääbki tunne,et arstidel on suht suva,kui sul ikka ümbrikuga midagi kitli taskusse pista ei ole,siis oigadki edasi.Sama kurvad kogemused on mul ka oma poja näol,kellel 5 aastat tagasi avastati peaaju kasvaja,ka asi sai alguse samast perearstist aga lõpuks võtsin kätte ja sebisin Mustamäele lastehaiglasse aja-muidugi ümbrik oli ühes ja pärast seda olen poja perearstist eemal hoidnud ja olen talle leidnud tõesti super hea arsti .Nii,et mina ei imesta siin küll millegi üle,ja Teile Patsient soovin,et paraneksite ja unustaksite ebameeldiva vahejuhtumi.
|
|
|
PATSIENT
Külaline
|
|
Postitatud 24.08.2007 kell 18:53
|
jah, nii ta meil tänapäeval on. nüüdseks olen opil ära käind ja kõik kõige paremas korras, saan süüa mis tahan ja elada normaalset elu. kuigi peale seda intsidenti seal mustakal käisin veel paar-kolm korda kiirabites, küll tallinnas, küll tartus, küll antslas, kus mind topiti igast rohte täis, nii et kui mind järjekordselt koju lasti, olin sõna otseses mõttes "laksu all"...
kuid siis, ühel järjekordsel valuhool, enne kui see väga hulluks jõudis minna, kutsusin kiirabi, ütlesin konkreetselt, et viige mind haiglasse kus ikka aidatakse ka. ja nii mind meremeeste haigalsse viidgi. tookord oli valves dr viiklepp, imetore ja lõbus ja mõistev kirurg, kes jättis mind haigalsse ilma pikema jututa sisse ja organiseeris mulle oma tihedas graafikus kohe ka järgmisel päeval operatisooni. nii ma terveks saingi olen igati tänulik talle, et ta mulle, minu väikese sapikivide probleemiga, leidis aega ja rõõmsameelsust
|
|
