hommikul bussis sõites nägin, et naabripoiss, kes sügisel läheb kooli hoiab käes väikest klaasikildu ja surub seda vastu oma randme veene, kui minu poole vaatas ütlesin, et ei tohi nii teha. Tal on ja 13 aastane vend, kes teda kiusab ja vanemad, kes kasutavad ka ihunuhtlust. Lasteaias on ta aktiivne aga samas ka norija. Igatahes kasvatajale ma seda mainisin. Kas peaksin ka vanematele ütlema või ootama, et kasvataja teeks. Sammuti poisi naaber.
See on igati tunnustustvääriv, et märkasite ja hoolite naabrilapse heaolust. Kindalasti vajab poiss abi ja tegelikult kogu pere. Poisi enesevigastuamine on märk, et midagi tõsist on lahti, samuti on ihunuhtluse kasutmine kindlasti lubamatu ja ka piisav põhjus selle pere ellu sekkuda. Arutlege koos kasvatajaga ja jõudke selgusele, kes asjaga tegeleb. Vahel tõesti piisab, et informeerida vanemaid ning ka selgitada, kuidas füüsiline karistus lapsi kahjustab. Vestluse mõju on suurem, kui seda teeb keegi, kelle arvamust pere aktsepteerib.
Samas võib juhtuda, et vestlus vanematega ei pruugi anda kindlustunnet, et lapsed ei ole ohus. Palun veenduge, et olukord muutuks, st pere peab mõistma oma kasvatusvõtete lubamatust ja vajadusel pöörduma prühholoogi poole abi saamiseks. Lapsi tuleks ka edasi jälgida ning siin saate teha naabrite ja kasvatajatega koostööd.
Ma ei arva, et Teie või kasvataja peaksite nüüd kogu vastutuse endale võtma. Samas teie naabritena võite olla ka ainsad, kes märkab ja midagi ette võtab. Seega kui vestlus ei anna tulemust ja näib, et laste turvalisus on jätkuvalt ohus, siis vajadusel pöörduge ka lastekaiste spetsiliasti poole. Suur tänu Teile vastutustundliku suhtumise eest ja jätkuvat hoolimist!
