Mure on mul suur.
Nimelt on minu tutvusringkonnas üks noor ema,kes on oma eluga päris raskes olukorras. Esiteks on ta laps alles väga pisike ja sündinud väga tugeva terviserikkega, ning vajab ekstrahoolt. Kuid kahjuks lapse isa on alkohoolik ja vägivallatseja ning vaene tüdruk on oma muredega täitsa üksi. Mees on peale selle, et ta väljaspool kodu toorutseb, ka oma naisega vägivaldne. Lapse eest hoolitsemisest ta samuti osa ei võta. Asi on läinud nii kaugele, et see noor naine (19 a) tahab seda kooselu lõpetada aga ei julge, ei oska. Tal pole ka hoolivat vanematekodu ega sugulasi. Ning lapsepõlves on teda samuti väärkoheldud (vist lausa seksuaalse ahistamiseni väja).
Nüüd minu mure ongi selles, et kuidas mina kui tavainimene saaksin teda aidata. Me ei ole lähedased tuttavad aga meil on üks ühine sõber, kelle kaudu ma tema olukorda tean. Üks asi on muidugi see, et olla lihtsalt moraalseks toeks, kuid kuna olukord on selline, et vajab juba konkreetsemat sekkumist, siis mida ma saaksin teha?
Tütarlpas on ise selline, et ei tunne ei seadusi ega oma õigusi ning on väga ära hirmutatud oma mehe poolt, nii et ei julgegi ega ka oska midagi ette võtta.
Nad elavad üürikorteris, mis on tema mehe nimele üüritud. Tööl ta ei käi ja ainus sissetulek on lapsetoetus. Mees küll teenib aga enamus sellest läheb joomiseks.
Võtaksin tüdruku lapsega enda juurde kui vaid ruumi oleks kuid meil ju ka lapsed alles pisikesed ja korter väike. Samas kui see peaks olema ühtäkki hädavajalik, siis ma seda ka kõhklemata teeks. Ning mu mees on nõus teda ka kaitsma selle toorutseja eest.
Sai segane tõenäoliselt, aga ei oska hetkel täpsemini olukorda ka kirjeldada, sest nagu ütlesin, ei ole ma väga lähedalt tuttav. Kuid tunnen, et on vaja aidata ja toeks olla.
Et jah, mis oleks minu võimuses? Ja kuidas seda teha nii, et oma abipakkumisega teda piinlikku olukorda ei paneks? Sest see tütrlaps häbeneb oma olukorda ja ise ei julge mitte mingil juhul abi paluda.
Ehk oskab keegi nõu anda.
Või on äkki keegi ise sellise olukorras olnud ja kedagi abistanud?
Mind teeb alati rõõmsaks, kui inimesed tunnevad teiste inimeste käekäigu vastu siirast huvi ja tahavad probleemide korral aidata. Liialt on levinud suhtumine - pole minu asi, teiste ellu ma oma nina ei topi. Seda ka juhul, kui sekkumine võiks tunduvalt parandada teise inimese elukvaliteeti.
Kuidas aidata. Suuremates linnades on kriisikeskused, kus naine saaks koos lapsega elada mõni aeg. Oma kodus varjupaiga pakkumine on loomulikult tänuväärt, kuid võimalik, et peate ühel päeval silmitsi seisma suure probleemiga naise alkohoolikust mehe näol (ähvardused, vägivald ka Teie pere vastu jms).
Väiksemas kohas oleks kõige mõistlikum pöörduda kohaliku sotsiaaltöötaja poole.
Abistamise juures peab kindlasti arvestama sellega, et inimene, keda aidatakse, peab ka ise soovima olukorda muuta. Kui tunnete talle lähedasemat inimest, võitegi abistada viimase kaudu - saata tel nr, aadresse, nimesid. Lihtsalt ligiastumine ja abi pakkumine võib anda soovimatuid tagajärgi, näiteks hoopis eemaletõmbumine.
Võiksin küsida, kus elate, kuid avalikus foorumis on parem seda mitte mainida - Eesti on liialt väike. Seega konkreetsemat abi siin ei annaks. Küll aga soovitan neti.ee otsingusse toksida sõnu "kriisiabi" "turvakodu" ja "naiste varjupaik" - sealt leiate ehk oma piirkonna abilised.
Edu Teile!
Suur aitähh nõu eest Alustangi juba täna erinevate abivõimaluste uurimist ja üritan selle info kõigepealt temani toimetada. Interneti võimalust tal endal ju pole ja kodust välja ta vaeseke ei pääse. Ja siis proovime juba edasi.
Ühes filmis öeldi, et praeguse aja kõige ohtlikum narkootikum on ükskõiksus. Olen Mari-Liisiga nõus, et Teie kiri rõõmustab südant ja lisab lootust, et meil Eestiski tuleb taas aeg, kus inimesed üksteisest hoolivad ega lähe hädasolijast külmalt mööda.
Praegu peaks maakondades olema ka ohvriabi keskused, kust samuti võib abi küsida. Oluline on, et tütarlaps hakkaks probleemi nägema ja tunnistama ning väljapääsu otsima. Ning mõistaks, et tal pole vaja ennast süüdistada ega häbeneda, vaid abi otsida ja vastu võtta. Vägivalda ei pea keegi taluma. Ja vägivalda ei saa millegagi õigustada.
Paljud vägivalda kogenud naised on tuge leidnud ka S. Perttu jt. raamatust "Ava silmad!" Kui olete mures ja edaspidigi valmis tütarlast toetama, võiksite seda ka ise lugeda. See ehk aitab ka teda paremini mõista.
Muidugi oleks tore kuulda ka inimeste nõuandeid, kes ise abi saanud või omaltpoolt kedagi aidanud.
Veel meenub ütlemine, et üks ei saa aidata kõiki, kuid igaüks saab aidata kedagi.
Aitäh ja jõudu Teile!
Tere.
Arvasin, et olen selle info teile võlgu , sest nii kenasti kaasa elasite.
See kirjeldatud paar on nüüdseks lahus. Ema väikese titaga on peretuttavate juures.
Kõige raskema sammu on ta astunud, kuid pikk tee on veel käia nii oma enesekindluse leidmisel kui ka oma elu järjepeale saamisel.
Kuid ta ei ole üksi
Alustangi juba täna erinevate abivõimaluste uurimist ja üritan selle info kõigepealt temani toimetada. Interneti võimalust tal endal ju pole ja kodust välja ta vaeseke ei pääse. Ja siis proovime juba edasi.