Mul on homme 2 aastaseks saav tütar ja rasedust on 25 nädalat. Mehega oleme lapse sünnist alates kokku-lahku läinud, nüüd lõplikult lahus minu soovil. Lõplik pauk oligi teine rasedus. Mees pole kunagi lapsel mähkmeid vahetanud, söötnud, magama pannud jne. Tegelema hakkas alles umbes pool aastat tagasi, siis kui laps "inimese moodi" läks juba. See väljendus siis kah mängimisena. Lahku läksime septembris ja nüüd on ta iga kuu 500 krooni maksnud. Loomulikult on se vähe aga rohkem ta ei maksa ning kui tulevast lapsest juttu teen, on ta vait, ingnoreerib teemat. Ometi tahaks talt mingitki sünnitoetust lapsele ja igakuist summat suurendada. Tema nõudmisteks on aga lapsega kohtumine. Tean, et laps tahab ka isa näha ja olen nõus aga eks tahab, et laps nädalavahetusteks tema juurde toodaks. Ise ta lapse eest ei hoolitseks, see jääks ta praegusele naisele, kelle juurde ta tagasi läks ja kellega tal on 12 ja 16 aastased lapsed. Minu arust on laps veidi väike ja mina ei hakka ka talle last sõidutama aga kuidas see talle selgeks teha? Mainiksin ka seda, et homme on lapsel sünnipäev. Eks kohale ei tule ja kui mõned päevad tagasi vanematel külas käisin oli eks seal kohal. Lapsele ta õnne ei soovinud, kinki ei toonud ega maininud poole sõnagagi sünnipäeva. Sama lugu on jõulukingiga. Oma panust ta ei anna, pole maininudki ja kohale ei tule. Ka eelme aasta jõuludel ja lapse sünnipäeval pidutses ta sõpradega. Suureks kasvamise lootust pole, mees on juba 37 ja ka oma varemate laste est poel ta hoolitsenud. On selline diivanikaunistus. Kui teil on mingeid ideid siis ma kuulan hea meelega.
Kõigepealt palju õnne Sulle ja Sinu tütrekesele! kaheaastane sünnipäev on teile mõlemale väga tähtis!
Vabanda, et ei sattunud Sulle vastama varem,nüüd on vist küll päev, mil plaanisid eksiga vestelda möödas. Kuid kui probleemid alles, pole vestlus iial hiljaks jäänud.
Sinu jaoks võib selline olukord väga keeruline olla - lahkuminek on alati raske, samal ajal pead olema ema oma väiksele tütrele ja titale, kes Sinu kõhus kasvab. Saan aru, et pead üksi toime tulema nii emotsionaalselt kui majanduslikult. Sellises seisus on vist kõige raskem leida endas jõudu rääkimiseks, rahulikuks probleemilahendusvestluseks. Kardan, et võite kergesti endast välja minna, üksteist süüdistama hakata, halvasti öelda jne. Ühesõnaga kõike, mis takistab teil tegelikult probleeme lahendada. Kergem on Sul, kui mõtled enda jaoks asja väga täpselt läbi. Mis on sinu jaoks vestluse peamine eesmärk (rahalises toetuses kokku leppida; kasvatusteemadel kokkulepped saada; vmt)? Kui oled tuttav Gordoni kuue astmelise probleemilahendusmeetodiga (võit-võit meetod), võiksid kasutada seda. Nt saan Su kirjast aru, et Sina vajad mehelt rahalist toetust, mees tahab lapsega kohtuda, Sina ei taha last ise mehe juurde transportida. Äkki on siin mingeid lahendusi, mida esmapilgul ei näe. Nt. milleks Sa peamiselt raha vajad, äkki saab mees toetada hoopis nende asjadega. Kas lapsega kohtumise juures häirib Sind ainult transpordi teema või ka see, et Sinu lapse eest hoolitseks mehe uus naine?Transpordi saaks arvatavasti ka teisti lahendatud, samuti võib mees lapsega kohtuda hoopis kuskil mujal, mitte oma praeguses kodus. Kas kingituste ja sünnipäeva unustamine häirib Sind selle pärast, et üksi on rahaliselt raske, või teeb see lihtsalt haiget - rahalise poole pealt saaks koos mehega lahendusi leida, südamevaluga on keerulisem.
Pakkusin siin vägivaldselt probleeme ja lahendusi, mis mulle pähe tulid Sinu kirja lugedes. Kiri on aga lühike, tegelikkus palju pikem lugu. Nii et ära võta minu soovitusi dogmadena. Mõtle ise oma olukord läbi, leia ise, mis on probleemid, millest tahad oma eksiga rääkida, rääkige neist ükshaaval ja proovige paindlikult lahendusi leida. NB! alati on igale probleemile olemas rohkem kui üks lahendusvariant!
Jõudu Sulle! Kardan, et raske on hoiduda nääklusest, kuid loodan, et suudate rahulikult rääkida, sest nagu ma aru saan, on su eesmärk probleeme lahendada, mitte lihtsalt eksile halvasti öelda.
Sorry,aga ma ei saa yldse aru sinust! Kus su silmad enne laste tegemist olid??Ise mainid ,et mees on diivanikaunistus ja pole toetanud ka oma esimesi lapsi(kes juba nii vanad!!).Kui sul juba oli ettekujutus oma "tulevasest mehest ja laste isast" olemas, siis miks lasid asjadel nii kaugele areneda? Nyyd ei jää sul muud yle,kui asjad selgeks rääkida ja end maksma panna.Edu sulle!
ka minul oli suhe/üle 7aastakestis/ endast vanema mehega kes 2,5aastaseks saanud pojale lahkuminemis järgselt raha ei tahtnud maksta :"kui hakkama ei saa ,eks me siis kasvatame ise naisega lapse üles !" just "me"oli see mis mind ärritas ,sest tema oli sama tüüpi mees kelle eest eelmised lapsed üles kasvatati ,tema kui isa roll oli tööl käia,ja kas ta oleks ikka võimeline naisele üldse sellist ettepanekut tegema,
LOOMULIKULT MÄNGIS SIIN ROLLI MEESTE SUUR EGO.
AGA MINA JÄIN OMA NÕUDMISTELE KINDLAKS JA SAIN LAPSELE IGAKUISE SISSETULEKU.
Tee nimekiri kõigest vajaminevast:kummikutest,voodipesudest(,neidki on vahetuseks ka vaja juhul kui haigestunud laps peaks oksendama.)pluusid õueriided ,lasteaiamaks,ka elekter jaga pooleks,kas mitte lapse jaoks ei hoia soojendust või öölampi,siiani naerab ta selle wc paberi ja sampooni üle mis ma kirjutasin,aga lapsel on samuti wc vaja käia ja nende spets sampoon maksab minu omast 2,5 korda enam,vitamiinid ,mis aga järjest meelde tuleb.
PANE SUMMAD JÄRGI ,MÕNIASI ON KUUKS MÕNI KVARTALI KOHTA,KA TOA REMONT PAARIAASTASE VAHEGA VÕTAB OMA SUMMA.
MEESTELE ON VAJA MUST-VALGET SELGITUST.
ja mina soovitasin raha mitte minu kätte andmise korral ise poodi asju otsima ja ostma minna,kuid millisele mehele meeldib soppata??!!Kuigi enda karderobi vahetatakse kaks korda aastas!!
Ole ise kange ja ära tagane 1500.-on minimum aliment!!
ja ükskõik mis sul enne lastetegemist arus ka ei olnud nüüd rüga nagu emalõvi on mille nimel ja vaata oma lapse silmadesse ,kui näed seal naeratust siis sellest jätkub kauaks uut energiat.
edu sulle. õnn on sul lastenäol juba olemas!!!
Unustasin küll selle foorumi siin vahepeal ära, vabandust aga elu oli väga kiire. Aeg läheb üha edasi ja suhted arenesid siin vahepeal kiiruga. Eksi praeguse naise vastu pole mul midagi, tean et ta hoolitseb minu tütre eest kui ta isa juurde viin. Minu kirjast saadik siia foorumisse on ta kõigest 1 korra käinud last vaatamas, sedagi siis kui oli siit möödasõidul ja mitte päris kaine. Lapse juurde ma teda ei lasknud ja nüüd õelutseb ta sellega. Ähvardas mind maha lüüa ja lapse ära viia. Mõni päev tagasi helistas ta naine mulle ja ütles, et praegu annavad nad mulle 1200 tütrele ja kui sünnitan siis hakkan noorema pealt 1000 saama, sünnitoetuseks sama palju nende poolt. See siis esiti nii ja eks hiljem vaatab kuidas täpsemalt edasi läheb. Kohtumistega me kokkuleppele ei saanud. Eks raiub oma igat nädalavahetust, tema naine pakub 1 nädalavahetus kuus aga mina ei taha last ööseks ära saata, tulgu siia. Sellega ei ole eks aga nõus.
Vähemalt olen endale siin uues kohas hea toetaja leidnud ja nüüd on kelle õla najal tugevust kogumas käia. Muidugi piisab ka pilgust tütre silmadesse ja juba mu energia tuleb.
Ja sina kohuke, ära tule mind hukka mõistma. Igaüks teeb nooruses lollusi aga see lollus kinkis mulle väga toreda inimese, minu tütre. Varsti saan järgmise väga toreda inimese, teise lapse ja see, et nende isa neist ei hooli, ei tähenda, et mul silmi peas pole. Nüüd teen kõik kuhjaga tagasi.
Lapse sünd algab isa valikuga. Nooruse nn. lollus kestab ju edasi kui planeeritakse uue ilmakodaniku sünd poolikusse perekonda. Miks arvavad naised, et nende lapsed ikka tahavad elada pooliku elu, et nad ei unista ema-isa armastavast suhtest ja see ei jäta nendesse jälgi. Kui kokku lahku kestis kaks aastat pärast pisikese sündi ja ema egosistlikult otsustas veel ühe lapse enda rõõmuks tuua, siis see "eksi" (mis eks, kui pole abielus oled lihtsalt lapsega tüdruk) tagantjärele kirumine on väga naljakas. Igal pool meedias räägivad feministidest naiskodanikud kui iseseisvad ja tublid nad on ja kuidas neil mehi vaja pole. Kahjuks ainult niikaua kui asi puudutab mehe rahakotti. Kuhjaga tagasi teed sa eelkõige oma lastele.
Jõudu sulle Kadri Ja ära tee Paha Naise kommentaarist välja!
Ex ma kõik teeme oma otsuseid elus nii, et loodame tulevikust kõige paremat. Suurepärane, kui kõik läheb nii kuidas on plaanitud ja elus on õnne. Kuid kunagi ei tea ette millal või mix meid võib tabada ebaõnn.
Aga üx mis kindel, igast olukorrast on ALATI väljapääs. Varem või hiljem leiad selle
Päikest!
Tead Paha Naine. Ma ütleks sulle niipalju, et esimest last planeerisin ma rõõmuga, kuna ei teadnud siis. et ta isa selline siga on. Tol hetkel oli meie eluga kõik korras. Teine laps on aga planeerimata. Vahel ikkagi juhtub, et rasestumisvastased vahendid ei takista. Ja ma tean, et lapse hing ihkab ema-isa koosolekut ja armastust. Aga peale minu on ka teisi üksikemasid ja praegu on mul lähedased suhted ühe teise mehega, kellest ehk saab mu lastele kunagi isa. Seda ma garanteerin, et mu lastel ei tule nende pärisisa puudumise tõttu mingit kahju tunda. Ja kuhjaga teengi oma lastele tagasi. Kingin neile veel suuremat armastust ja rõõmu, palju rohkem kui nende isa neile kingiks seda.
Õnnitlen!
Neid mehi keda huvitaks üks rase naine ei ole ilmselt kuigi palju. Järeldan sellest et lugu tõsine ja soovin teile kõigile ausust üksteisega suhtlemisel.
Ja ära tee Paha Naise kommentaarist välja!