Tere!
Mul on oma toanaabritega korra suhtes väga suured lahkarvamused. Öeldakse ikka ju, et koristab see, keda segadus häirib, aga meil on nii, et koristab ainult see, keda see kõige rohkem häirida jõuab hakata, ehk siis muidugi mina. Teised nagu ei saagi aru, et tolmu- ja põrandapesulappi vahest kasutatama peaks.
Samas jällegi ma tean, et eks ma sinna pedantluse poole kalduma kipun, oma koduski olin ikka mina see, kes kõiki koristama kihutas. Nii siis ka toakaaslased soovitavad endal asja lõdvemalt võtta. Aga niimoodi oleks vaid päevade küsimus, kuna täielikku seapessa jõuaksime!
Ja minu arvates küll normaalne ei ole, kui igal hommikul kraanikauss jumestuskreemi täis on ja ustel pidevalt rasvaplekid pesitsevad.
Või mis te arvate, kas peaksin ise segaduse suhtes tolerantsem olema ja mõne hipi või boheemlasliikumisega ühinema?
Aga räägi oma korterikaaslasega. Jagage ülesanded ära. Loomulik, et sa ei taha seapesas elada. Minu arust oleks vägagi mõistlik teha nt koristamisegraafik.
Kui sul ikka mitte miski ei mõju, siis kaalu korterinaabri vahetamist. Paratamatu, et osad inimesed ja nende eluviisid ei klapi. See on igati loomulik.
Minu arvates ka sa ei peaks asja rahulikult võtma, vaid tegutsema. Elasin ise ka koos mitme toakaaslasega, kellest üks oli laiskus ise. Alguses ma ei pööranud sellele tähelepanu, et ta riided kus juhtus vedelesid ja harja ta ei puudutanud, kuid varsti tüütas ära see orjamine. Kohe ei julenud ka midagi öelda eriti aga endal hakkas närv üles ütlema, kuni lõpuks kõik välja plahvatsin. Ega erilised sõbrad küll enam ei olnud aga ma sain magama heita ilma et ta riideid külje alt pidin välja tõmbama...nii et ära kannata vaikides, vaid las teised ka ikka liigutavad
Lahkarvamused toanaabrite vahel on tihti sarnased nagu lahkarvamused peresuheteski. Peresuhetes on abistavaks koduste ülesannete jaotamisel perereeglite seadmine. Selles saavad kõik pereliikmed osaleda ja ise omale vabatahtlikult kohustusi võtta. Pere istub näiteks ümber ühise söögilaua ja arutab läbi, millised tegevused koristamisega seoses on vaja nädala jooksul ära teha. Seejärel jaotatakse need tegevused ka omavahel ära. Vahest on hea hilisemate segaduste vältimiseks need kokkulepped ka kirja panna. Nädala lõpus aga vaadatakse kokkulepped koos üle ja kõik saavad avaldada oma arvamust, kas ja kuidas nädala tegevused sujusid ja kas samad kokkulepped kehtivad edasi ka järgmistel nädalatel.
Sarnaselt perekonnas kehtestatavatele perereeglitele, oleks hea sama proovida teha ka kaaslastega, kellega sul, Liinamaria tuleb elada ühe katuse all.
Rääkige selgeks ja leppige kokku, millised on kellegi vajadused korra ja puhtuse suhtes teie korteris. Leidke ühiseid vajadusi. Alles seejärel leppige kokku, mida oleks vaja teha, et need vajadused saaksid rahuldatud. Anna kindlasti märku, et sina ei tahaks olla see ainuke, kes koristab, vaid need tegevused võiksid jaguneda võrdselt kõikide korterinaabrite vahel.
Olles sõlminud sellised kokkulepped, kontrollige üheskoos teatud aja tagant, kas ja kuidas need kokkulepped toimivad. Ja kas on vaja mõnda kokkulepet muuta.
Jõudu üheskoos reeglite seadmisel!
kõige lihtsam on teha graafik. näiteks et iga nädal ühel kindlal päeval keegi koristab.siis saab vähemalt kord nädalas toa korda.
meil ühikas oli sama probleem.mina tahtsin et kõik oleks korras (täpselt samamoodi nagu sinagi - olen veidike pedantsusele kalduv ja kodus ikka koristan mina) aga ülejäänud 2 toakaaslast sellest eriti ei hoolinud. üks veel ütles et talle meeldib kui laua peal on asjad kuhjas hunnikus sest siis on tal k odusem tunne. puhtas toas ei pidanud kodu-tunnet tekkima :S nu olin ikka sellega hädas ja koristasin ise kui ikka väga häirima hakkas.aga ütlesin ka toakaaslastele et nad ise koristaksid - kasvõi natukene korjaksid oma asjad kokku. mõnikord aitas, mõnikord ootasin neljapäevani (sest siis oli meil koristuspäev mil tuba koristati korralikult). päris vaikselt taluda ka poel mõtet. endal läheb närv mustaks.aga liialt nõuda ka ei tasu. inimesed on lihtsalt nii erinevad!!!
Jõudu ja edu sulle! tean täpselt mida sa tunned!!!
Seda on kogenud enamus,kes ühiselamus elanud kooliajal.Väga paljud,eriti need,kes on just kodust tulnud,ei teadvusta endale,et puhas tuba ei teki mitte iseenesest.Tark on kohe teha selline kord,et koristatakse kordamööda,klopitakse vaipu,viiakse prügiämber tühjaks jne.Samuti see,et wc-d vannituba koristab igaüks ise pärast kasutamist,puhastab poti,ei jäta vett tõmbamata,viskab ära omad paberid ja muud "asjad",puhastab prilllaua,kui sinna mingid plekid jäävad.Ka mulle juhtusid alailma sellised toanaabrid,kes ise seda ei märganud ,aga sellele tähelepanu juhtides hakkaisid korralikult oma järelt koristama.Aga kui mõni osutub sellele vaatamata lohakaks ja keeldub koristamisest,on ju alati võimalik ühiselamu komandandi poole pöörduda või lihtsalt "välja süüa".mina olen viimast varianti kasutanud.
