Kirjutasite, et teie peres kasvab kaks väikelast. Ühe lapsega magab isa ühes toas ja teise lapsega magab ema teises toas. Teie mehe arvates peaksite te oma 3-aastase tütrega suhted taastama ning te sooviksitegi teada, kas lapse jonni põhjuseks võivad olla teie omavahelised halvad suhted.
Kirjeldasite olukorda, kus palavikus laps hakkas nutma, kuid ei lubanud end lohutada. Väga raske on öelda, mis võis põhjustada selle, et teie laps teid eemale lükkas, sest põhjuseid võib olla mitmeid erinevaid. Näiteks on võimalik, et tal oli sel hetkel paha olla ja poleks kedagi endale lähedale lubanud või hoopiski nägi halba und vms. Kuidas muidu teie laps reageerib teie lohutamisele? Lapsed vajavad oma ellu rutiini ja reegleid, et elu oleks turvaline. Kui tütar on harjunud, et isa paneb teda õhtuti magama ja isa lohutab ning kui midagi on tavalisest erinevat (isa asemel tuli ootamatult ema), siis see võibki põhjustada segadust, nuttu kui ka teie eemale lükkamist. Oli teie laps ärkvel (kirjutasite, et ta ei reageerinud teie küsimustele)? Öösel nuttev laps ei pruugi olla ärkvel (isegi, kui silmad on lahti) ning ükskõik, kes sel ajal lapsevanematest lohutama läheb, järgneb sellele eemale ajamine ning nutt jätkub. Ka lohutamise viisist sõltub see, kuidas laps reageerib. Mida teie mees tegi, et laps maha rahunes? Seega ma kahjuks ühte kindlat arvamust selle situatsiooni kohta anda ei saa, kuid oluline on teada, et see antud situatsioon üksi ei määratle teie omavahelist suhet lapsega.
Lastel võib välja areneda mõlema lapsevanemaga lähedane kiindumussuhe. Teie tütar võib olla lähedane nii teie kui teie mehega või isegi lähedasem teie mehega, kuid see ei ütle midagi selle kohta, et teil oleks sellepärast halvem suhe oma lapsega. On tavapärane ja loomulik, et laps sobib ühe vanemaga paremini, on emotsionaalselt lähedasem ning teise vanemaga võib olla laetud vastakate tunnete ja reaktsioonidega. Vastuoluliste tunnete möll aga möödub kuuendaks eluaastaks. Selle kohta leiate lisainfot siit: http://www.sinamina.ee/ee/uudiskiri/lapse-arengu-abc-3-6/?c_tpl=1114
Kuidas aga mõista seda, et kui isa tuleb koju, siis on jonni ja protesteerimist rohkem? Eelnevalt tõin välja, et lapsed vajavad oma ellu stabiilsust ja korda, et elu oleks turvaline. See tähendab ka ühist arusaama kasvatuse osas/reeglite olemasolu. Vahepeal tekib peres jonni ja protesti siis rohkem, kui laps ei saa päris täpselt aru, mis talle on lubatud ja mis mitte. Näiteks isa lubab multikaid vaadata, kuid ema mitte. Last võib segadusse ajada ka see, kui üks vanematest on liiga kontrolliv või lubav ning teine lapsevanem proovib seda kuidagi kompenseerida. Näiteks ema ei luba magusat süüa, eemaldab kodust kõik magusad tooted ning isa viib salaja lapse poodi kommi ostma. Lapsevanemad ei pruugi alati ise ka teadlikud olla sellest, et üksteise reegleid muudetakse laste jaoks kehtetuks/reeglid tühistatakse. Näiteks, kui isa pole ema reegliga nõus, siis isa lubab teha seda, mida ema tegelikult keelas. Võite mõelda, kas teil on oma mehega tekkinud ebakõlasid reeglite/piiride või kasvatusalaste arusaamade osas. Lisainfot kasvatusalaste erimeelsuste kohta leiate siit: http://www.sinamina.ee/ee/uudiskiri/15-nouannet-kui-vanematel-on-erimeelsused-laste-kasvatamise-osas/?c_tpl=1114
Lapsed on väga tundlikud oma vanemate emotsioonide ning koduse õhkkonna suhtes. Kuidas te ise ennast tunnete? Teie peres on kaks väikelast, mis tähendab suurt koormust mõlemale lapsevanemale. Tihti aga jääb enamus päevastest tegemistest-toimetamistest ema kanda, et isa saaks tööl käies pere majandusliku heaolu eest vastutada. Hoolitsedes iseenda vajaduste eest, muutub ka pereelu rahuldust pakkuvamaks. Vahepeal piisab rahulikust vannis käigust või tee joomisest ilma segamiseta, et kuulata iseenda mõtteid või nautida vaikust. Lisan selle teema kohta ka täiendava artikli: http://www.sinamina.ee/ee/uudiskiri/kes-on-peres-koige-tahtsam/?c_tpl=1114
Teie peres on nii, et lapsed magavad eraldi koos lapsevanemaga. Millest küll on tekkinud selline elukorraldus? Nii nagu iga taim vajab vett, et kasvada, vajab ka teie paarisuhe üksteise lähedust, et pereelu oleks harmoonilisem. Võimalik, et mees küll ütles, et peate lapsega suhted taastama, kuid pidas hoopiski teie enda paarisuhte parandamist silmas (?). Kas teile mõlemale ikka sobib selline elukorraldus? Tavaliselt on laste öö uni rahulikum siis, kui lubada lastel (ka erinevas vanuses) ühes toas koos magada. Julgustan teid oma mehega rääkima, kuidas tema öeldud sõnad haavasid teid ning välja selgitama ega selle öeldu taga mingi muu mehe/paarisuhte katmata vajadus ei ole. Te mõlemad vastutate selle eest, et paarisuhte “tass oleks täis”. Selleks tavaliselt väikelastega peredes aega ei teki, mistõttu tuleb kvaliteetaega ise tekitada. Vahepeal mõjub ühine jalutuskäik pargis või kohvikus einestamine (ilma lasteta) väga värskendavalt, et üles leida teie pere ühine ressurss või aitab see lihtsalt meelde tuletada, kui palju mõlemad panustavad laste kasvatamisse ning kui kallid te üksteisele olete.
Soovin teile südamest südamesse vestlusi oma mehega!
4 lugejat arvavad, et see vastus oli abistav.
|
