Oleme elukaslasega koos elanud 8aastat.Me ei ole abielus.Meil on ka 6
Aastane ühine tütar.Elukaaslane kunagi ammu ütles et kui tema vihastab siis ikka korralikult.Elukaaslane on siis selline et kogub kõik endasse ja lõpuks plahvatab.
Elukaaslane on tige ja kuri.Näiteks üks päev.elukaaslane vahtis nutitelefonis youtobes kõrvaklapid peas videot.Pöördusin elukaaslase poole kuna ma ise ei näinud külmkapis
värsket piima.Küsisin elukaaslase käest et kas ta töölt värsket piima tõi elukaaslane
elukaaslane vastas siis kurjalt et kas ma olen pime ja vaatagu ma ise külmkapi.On selline mehe poolne käitumine normaalne või?
Teil on elukaaslane, kellega olete elanud koos 8 aastat, teil on 6-aastane tütar. Kirjeldate oma elukaaslase käitumist ühes episoodis, kus ta teile vastuseks käratas. Soovite teada, kas selline reaktsioon mehe poolt on normaalne. Samuti mainite, et ta on tige ja kuri.
Sedavõrd napi kirja põhjal tekib rohkem küsimusi kui konkreetseid arvamusi ja soovitusi. Näiteks oleks vaja teada, kelle suhtes ja mis olukordades teie elukaaslane kuri on, mis teemadega seoses ta endasse pingeid kogub ning kelle juuresolekul ja kui sageli endasse kogunenud pinged välja elab.
Kuna olete juba 8 aastat koos elanud, peaksite teineteist tundma päris hästi. Olete elukaaslast näinud erinevates olukordades, temaga palju koos läbi elanud, teil on ühine laps. Paradoksaalsel kombel on aga hulga selliseid paare, kes ka pika kooselu järel teineteist tegelikult sügavuti ikkagi ei tunne. Tõelise läheduse ja teineteisemõistmise tekkimiseks on olulisem kui kvantiteet ehk koosveedetud aeg selle suhte kvaliteet – kui palju jagatakse teineteisega oma mõtteid, tundeid. Mainite, et ei ole abielus. Abiellumine iseenesest ei ole määrav suhte sügavuse ja kontakti läheduse mõttes. Ei ole oluline, kas olete abikaasad või elukaaslased, omavaheline kontakt ja lähedus võib olla hea või halb sõltumata sellest.
Mehe käitumine, kui ta teie peale näiliselt põhjuseta vihastas, ei ole normaalne, kuid paraku on selline käitumine suhetes suhteliselt tavapärane. Tasub teada ja arvestada, et pisiasi, mille peale ärritutakse, ei ole tavaliselt põhjus. Viha ja ärrituse põhjus on sellistel juhtudel enamasti muus, selle taga on sügavamad tunded nagu näiteks kurbus, hirm, häbi, pettumus, kibestumus, üksindus, jne., mida on pikemat aega endasse kogutud ja varjul hoitud. Seega ei ole mõtet kaasa minna emotsioonide mölluga ega hakata vaidlema pisiasjade pärast, vaid võtta üheskoos aega ning rääkida ausalt läbi, mis põhjustab suhtes rahuolematust. Kui see on mõlemapoolselt sõnastatud ning välja öeldud, saab partner seda arvestada. Mõnikord on paaridele abiks, kui nad kasutavad sügavamate tunnete ja vajadusteni jõudmiseks kõrvalist abi, näiteks paaritereapeudi, -nõustaja või pereterapeudi näol. Kui „peita pea liiva alla“ ja tõelisi probleeme ignoreerida, siis need paraku ei kao, vaid võtavad suhte ja selle osaliste üle järjest suuremat võimust.
