Olen naisega koos olnud umbes 16.a. Tuttavaks saime, kui ta sai 15. Koos oleme eland umbes 13.a. Meil on kaks armsat last a ja 12.a. Algusaegadel käisin ka mina teistega ja ka tema. Siiamaani on meil suhe suht ok, vahel ikka mingid pisikesed tülid, aga ei midagit hullu. Oleme keskklassi pere, otseselt puudust millestki ei tunne. Vahekorras olime üldiselt 3-5 korda nädalas. Nüüd viimase 2 kuu jooksul umbes 2-3korda nädalas. Paar nädalat tagasi sain teada, et naisel on mingi uus tüüp juba 2 kuud, kellega kohtub korra või kaks nädalas. Ütles, et tundeid pole ei minu ega teise tüübi jaoks, tahab üksi olla. Vahest peab ööseks tööle minema oma sõnade järgi, aga läheb hoopis tüübi poole. Nüüd otsustasime, et teeme pausi 3 kuuks, aga tingimus oli, et teisega ei kohtu. Kuid juba paari päeva jooksul on juba kohtunud, helistavad pidevalt jne. Mulle ütleb, et elada minuga sobib, aga ilma suhteta, ei taha vahekorda, pole kunagi tahtnud jne. Ise olen igati toeks talle, hooliv, armastav, ei joo ega suitseta, pole vägivaldne, armastan lapsi jne. MIda arvata pausist ja uue tüübi vastu tunnetest. Kodus on muidu ok, lubab kaissuvõtta, vahel närviline laste peale ja ka minu peale, kui jutt suhte peale läheb.
Vähe segane jutt, aga emotsioonid laes, kuna armastan teda väga ja olin/olen nõus andestama.
Teie pikaajaline suhe on muutunud üsna hapraks ning seetõttu on mõistetav, et olete mures ja emotsioonid on laes. Teie ju armastate naist ja selles olukorras ongi raske leppida sellega, et ta suhtleb teise mehega.
Ma saan aru nii, et küsite, kuidas suhtepaus võiks teie suhet mõjutada. Võib oletada, et te ise väga kahtlete, et see teie suhet kuidagi kindlamaks või paremaks teeks. Kuigi juba algusest peale olete olnud vastastikku üsna tolerantsed ka teistega suhtlemises, näib siiski, et selline vabameelsus ei pruugi pikaajaliselt mõlemale sobida ja viib varem või hiljem ebakindluse ja pingeteni. Teistega suhtlemise vabaks andmine räägib pigem soovimatusest ühele suhtele pühenduda. See on nagu tagaukse lahti jätmine igaks juhuks ja kui uks juba lahti on, siis sealt sisse ja välja on juba lihtne liikuda. See ei ole hea lõpuks kellelegi, kes just ei taha olla varuvariant.. Miks peaksite teiegi leppima sellega?
Teie kirjast selgub, et praegu on teie suhetes ebakõlad ka usalduses. Tegite kokkulepped, kuid teil on põhjus arvata, et naine ei pea neist kinni. Õigupoolest juba see, et peate esitama tingimusi teineteisele ei ole hea alus usalduslikule suhtele. Toimiv ja turvaline suhe tähendab ju seda, et mõlemad tahavad olla teineteisega ja usuvad, et teine ka tahab. Kui aga on pidevalt kahtlused, varjamised, nõudmised, kauplemised või kohtumised teistega, siis see viitab, et olete teinud oma suhtest tehingu, lisaks veel mittetoimiva ja ilma usalduseta.
Mis puutub üldiselt suhtepausi, siis kui tõesti see on kasvõi ühele vajalik, siis on ikkagi oluline, et see ei oleks ebamäärane, nii selles, mis selle mõte või eesmärk on ning kaua see peaks kestma. Vahel on tõesti vaja järele mõelda, olla veidi omaette, kuid tuleks vahet teha, kas see paus on selleks, et suhetes selgust saada või vältida otsustamist ja suhte tulevikule mõtlemist.
Ma arvan, et te ei peaks nõustuma ebaselgusega, ammugi mitte valetamisega. Kuid eelkõige on oluline, et teie ise teaksite, millises suhtes olla tahate ja millega te ei nõustu. Mõelge selle peale, milline on teie enda osa selles, et naine jätkuvalt suhtleb teise mehega ja ei ole teiega aus. Kas teie püüdlused leppida olukorraga vaatamata sellele, et teil on suured kahtlused kasvõi suhtepausi mõttekuses mõjuvad suhtele pikas perspektiivis hästi või halvasti.
Tundub, et teil on naisega nii mõndagi vaja selgeks rääkida. Alustage avatuse loomisest, et saaksite mõlemad lahti rääkida olulised asjad, et ei peaks mõistatama, manipuleerima, tingima ja oleks teada, kas olete vastastikku valmis ausaks ja usalduslikuks suhteks. Kui jääb miski pidevalt kirpeldama, on vaid kahtlused, siis ei aita ei suhtepaus ega ka selle lõpetamine, sest suhe ise ei toimi. Kui aga osutub aga siiski keeruliseks nendel teemadel rääkimine, siis tasub ka paarinõustamisse pöörduda. Teil on ju aastate jooksul kogetud palju head ja toredat, teil on pere ja tunded naise vastu – on millele pühenduda ja tulevikku panustada.
