Tere. Soovin saada nõu, kuidas käituda meestega konfliktisituatsioonides. Nimelt paarisuhetes tekib ikka igasuguseid konflikte - ülemõtlemist, millestki valesti aru saamist, küsitlemist jne. Mina, kui naine, tahan alati teemast rääkida ja seda võimalikult ruttu. Ma ei taha eemale tõmbuda nagu me poleks teineteisele mitte keegi järsku ja siis muretseda omaette, et mis edasi saab. Aga kõik minu meessõbrad, kes mul elu jooksul on olnud, toimivad justkui ühes mustris - tõmbuvad eemale, räägivad vähe, annavad nn "silent treament"-i. Mõtlen, et ehk ma tõmbangi selliseid ülbeid kujusid ligi, aga samal ajal meenutades minevikku, siis ka kõige paremad ja armastusväärsemad boyfriendid on mingil hetkel seda teinud. Mul tekib küsimus, et kas see on midagi, mida mehed teevad, ja millega tuleb lihtsalt leppida? Või mis värk sellega on? Kindlasti on põhjuseid vihane olla palju alates sellest, mis tooniga naine sult midagi küsis. Aga nagu ütlesin, et ma ise eeldaks igas olukorras rääkimist ja oma seisukohtade selgitamist, mitte vaikust. Mida teha?
Kirjeldate suhteliselt sageli esinevat suhtemustrit, kus naine on aktiivsem pool, sooviks rohkem kontakti, lähedust, vestlust, tihti ka kritiseerib, süüdistab, klammerdub, ning mees on passiivsem – ei soovi rääkida, eemaldub, vaikib, tõmbub endasse. Neid suhtlemise laade nimetatakse psühholoogia keeles ärevaks ning vältivaks kiindumisstiiliks. Psühholoogid on leidnud, et probleemne käitumine paarisuhtes saab alguse sellest, kust me pärit oleme, kuidas oleme lapsepõlves oma vanematega kontaktis olnud, ehk kiindumusstiilist, mis meil oli oma ema ja isaga. See mõjutab meie lähisuhteid täiskasvanuna -oma partneriga hakkame kordama sama mudelit, millega oleme lapsepõlves harjunud ning ümberharjumine on keeruline ja võtab aega, kuid see on võimalik. Ideaalis on mõlemad partnerid saanud lapsepõlvest kaasa turvalise kiindumusstiili ning selleni on võimalik jõuda ka täiskasvanuna, läbi toetava paarisuhte. Kindlasti on oluline teemaga tegeleda, sellest partneriga rääkida. Kui peidetakse pea liiva alla selle asemel, et midagi ette võtta ja teisiti teha, siis võib järgneda pettunud lahkuminek. Haigettegevad, ebameeldivad asjad tuleb jutuks võtta, rääkida oma tunnetest toimuvaga seoses. Kui teil omavahel on seda raske teha, siis võite abi saada psühholoogilt/perenõustajalt/pereterapeudilt. On olemas spetsiaalsed meetodid ja teraapiavormid aitamaks paare taoliste suhteprobleemide korral.
