Lahkuminek digiühiskonnas: Külla saabus uus poisssõber. Tegu oli pikamaasuhtega, suhtlesime igapäevaselt pool aasta jooksul, koos olime veetnud maksimaalset neli päeva korraga, kokku neljal korral. Pärast paaripäevast koosoelu, kusjuures järgmiseks päevadeks olin meile broneeritud eksursioone ja väljasõite teises linnas, leidsin koju saabudes eest tühjuse – polnud kohvrit, ülikonda kapis, arvutit laual. Avasin e-postkasti kus lühike teade ütles, vabandust, kuna sa olid mu vastu silmatorkavalt jahe viimasel paaril päeval ja mul polnud enam lõbus, pidasin paremaks lahkuda enne kui suhted teravamaks lähevad. Meenutan sind ja sinuga veedetud aegu hea mälestusena, kõike head edaspidiseks.
Lisaks oli mul ostetud ka lennupilet, et temaga kuu aja pärast kohtuda ja planeerisime ka kohtumist ülejärgmisel kuul, pidin teda külastama. Mu meilidele ta ei vasta.
Kas lahkumine ilma kordagi küsimata mu “jaheduse” põhjuste kohta, mida olin näidanud tema suhtes, on täiskasvanulik käitumine? Ta ei teinud katset kordagi sellest rääkida, pakkis asjad ja kadus. Rääkimisvõimalusi oli, olime enamus aega kahekesti. Mu jaoks näitab see, et tal polnud selle suhtega tõsi taga, tal polnudki tõsiseid tundeid ja kavatsusi, ta otsis vaid lõbustusi. Kui oleksid olnud tunded mu vastu, ei oleks ta otsinud viisi me jahedaid suhteid parandada. ta aga leidis, et suhe teda ei rahulda (pole lõbus nagu ta märkis meilis) ja ta ei viitsi ka selle parandamisega tegeleda, ning lõpetab suhte. Olen segaduses kui inimene jätab maha täiesti ootamatult, meili teel. Saan aru, et kui tal oli otsus tehtud, ei soovinud ta ebameeldivat jutuajamist. Kas see pole egoistlik ja ebaküps? Ilmselt poleks sellise inimesega suhtest head nahka tulnud, kuigi mahajätmine teeb haiget, sest olin temasse kiindunud. Samas ei tundnud teda väga hästi - kirja teel suheldes ei õpi inimest tegelikult tundma ja koosveedetud paar päeva ei too ka tegelikku iseloomu välja.
Kirjeldate pool aastat kestnud kaugsuhte ootamatut lõppu, milleks ei olnud te absoluutselt valmis ning teiseks olete šokeeritud suhte lõpetamisest teadaandmisest, mis toimus meili teel.
Mitte miski pole hullem, kui täiesti ootamatu lahkuminek. Kui partner otsustab suhte lõpetada ilma eelnevalt sellele vihjamata, võib see olla tõeliselt traumeeriv kogemus. Inimestele ei meeldi kontrolli kaotada ega tunda, et neile tehakse liiga.
Digiajastule omaselt on silmast-silma suhtlemisele lisandunud/või ehk hoopiski asendusena tekkinud alternatiiv sms-ide, meilide, telefoni, jm taolise näol. Ilmselt on inimesele mugavam ja valutum, kui ei julgeta end avada, enda muredest/rahulolematusest otse kaaslasega rääkida, suhe lihtsalt lõpetada kaudsel teel.
Nagu ise välja tõite, ei tundnudki te oma kaaslast veel nii hästi inimesena ning võimalik, et partneril polnudki suhtega tõsi taga ja ta otsis vaid lõbustusi. Pereterapeudid toovad välja, et paljud paarid lähevadki lahku enne, kui nad on vastastikku teineteist tundma õppinud ja nii, et ei ole jõutudki tõelise läheduseni – ausa siira suhteni, vastastikuse avatuseni, oma soovide, lootuste, kartuste ja pettumuste tunnistamiseni. Liiga vara lahkumineku puhul mängivad sageli olulist rolli arusaamatused, vähene enda ja partneri mõistmine, nigelad probleemilahendamise oskused, oma raskete negatiivsete emotsioonidega toimetulematus, hirmud ja väärad uskumused lähisuhte ja konfliktidega seoses.
Iga kaotus on stressitekitav ning sellega toimetulek võtab oma aja. Kindlasti püüdke vältida enesesüüdistusi, pigem võtke toimunut kui õppetundi oma elus ja mõelge, mida sellest edaspidiseks kaasa võtate (ja mille unustate) - et olla valmis oma tulevikusuhteks.
