olen mehest lahku läinud 6 kuud tagasi ja tema ettepanekul - koos olime üle 10a.
Kuna ettepanek tuli mehelt ja põhjuseks loomulikult teine naine ja nende kõrvalsuhe kestnud juba pikemat aega.
Minul on tunded mehe vastu alles ja kohe kuidagi ei taha leppida temast ilma jäämisega. Tahaksin väga tagasi seda, mis kunagi meie vahel oli ja teeksin selle nimel kõik.... Aga kas on veel võimalik, et mees, kes on mitu aastat kõrvalsuhtes olnud võib äkki ümber mõelda ja tagasi tulla.
10a on väga pikk aeg, samas on seda ka 2a, mil u. see kõrvalsuhe kestnud on.
Kuna meil on ka ühine laps, siis seda raskem on see mulle, kes ma jäin üksinda. ja kui vanus ei ole ka enam 25, siis võib-olla on see lihtsalt hirm üksinduse ees, mis ei lase mul sellest suhtest lahti lasta.
Mida peaksin tegema, et eluga edasi minna....
Kuigi mehel oli teine suhe ja ta otsustas lahkuda, oleksite valmis paljugi tegema, et ta tagasi tuleks. See on mõistetav, et tunded tema vastu on alles ja lisaks tekkinud ka hirm üksinduse ees. Teid seob koosoldud ilus aeg ja ühine laps. Varjutab aga mitu aastat kestnud kõrvalsuhe juba kooselu ajal, mis õõnestab usaldust.
Küsite, kas oleks võimalik, et mees ümber mõtleb. Seega on teis lootus alles. Vastus aga peitub teis mõlemas ja mehe kohta on väga raske teistel midagi oletada. Kuid kas tagasipöördumisel saaksite meelerahu ja kindlustunnet, et edaspidi suhe toimiks ja usaldus taastuks? Mehe tagasisaamine ei peaks olema olulisem eesmärk kui toimiv suhe. Ilmselt poleks te ju õnnelik, kui mees ei taha ise suhtesse panustada, ei tuleks tagasi mitte seepärast, et end just teiega siduda, vaid seepärast, et kõrvalsuhe purunes.
Uuesti alustades on võimalus uuesti ebaõnnestuda ja veelgi rohkem haiget teha. Ja see on tõenäolisem, kui te mõlemas ei saaks selgust, mis enne ei toiminud ja kuidas sai teie suhte ajal teine suhe areneda. Uus algus pole võimatu, kuid see oleks väga keeruline ja eeldab mõlema panustamist ja vastutuse võtmist suhte toimimise eest.
Mõistetav on ka teie igatsus olla kellegagi koos ja hirm üksinduse ees. Kuid seegi pole parim eeldus, et leiaksite rahu ja õnne. Oleksite haavatav ja haaraksite kinni igast asjast, et teist kinni hoida, suruksite ennast alla, peaasi, et teisele meelejärgi olla.
Praegu oleks tõesti olulisem leida endas tasakaal, mitte asjatult loota ja oma eluga edasi minna, nagu ju ka soovite. Pole sugugi lihtne anda juhiseid, kuidas seda teha. Seda enam, et palju oleneb ju ka sellest, mis teid elus köidab, rõõmu teeb, eneseteostust pakub. Üldiselt öeldes, leidke endale meelepäraseid tegevusi, suhelge inimesega, kellega end hästi tunnete, jagage oma elus toimuvat nendega, keda usaldate, leidke uusi võimalusi, millele keskenduda. Peaasi on praegu keskenduda endale, oma vajadusele, kasvõi pisiasjadele, mis rõõmu pakuvad. See loob teis valmisoleku kohata kedagi, kellega end hästi tunda.
