Olen 10,5 kuu vanuse poisi ema. Olin ennem lapse sündi väga aktiivne nii füüsiliselt (trennid jms) kui ka sotsiaalselt (tööelu täiendas seda võimalust veelgi). Peale lapse sündi olen aga praktiliselt täiesti kodune ning minu lohutuseks on saanud televiisor, internetis suhtlemine. Sellele vaatab aga viltu mu elukaaslane, kes arvab, et olen internetisõltuvuses ja tema arvates ei ole õige internetis suhtlemine. Ilmselt on tal õigus aga mul lihtsalt on vajalik inimestega suhelda, ka päevasel ajal, kui lapsega olen. Ma ei suuda lihtsalt lapsega kahekesi toas istuda ja päev läbi mängida või muudkui koristada vms. Kõige suurem hobi, trenn on ka tahaplaanile jäänud, kuna päeval saan ma lapsega vaid jalutamas käia ning õhtul olen nii väsinud kuhugi trenni minemast (laps ei maga öösiti just väga hästi). Mida ma peaksin tegema, et internetis suhtlemiset vähendada, v-olla tõesti on mul sõltuvus ning teiseks, kui halvasti mõjub lapsele televiisori ees mängimine ( ta ei jälgi seda pidevalt, vaid siis kui reklaamid tulevad).
Kui aktiivsus nii füüsiliselt kui sotsiaalselt on olnud teile omane, siis on täiesti mõistetav, et püüate leida selleks ka praegu võimalusi, isegi kui vaid nö asendustegevuste kaudu. Kuid praeguseks olete näinud ka kaasnevaid negatiivseid külgi. Kui soovite vähendada netisuhtlust ja sõltuvust TV-st, siis ikka nii, et see, millega asendate peaks sedasama teile piisavalt pakkuma, mida sealt saate ja mida vajate. Muidu ei jääks te ju ikka rahule, kui end piirate.
Niisiis, kas on teisi võimalusi, kuidas suhelda ja tunda end sotsiaalsena, saada infot, hoida kontakti olulise inimestega. Küllap võiks ju elukaaslane olla see, kellega midagi toredat koos teha, seda enam, et seda aega enamasti üleliia palju ju ei ole.
Püüdke leida üles see, mis teeb teile netisuhte nii oluliseks ja pealtnäha asendamatuks – st mida te täpsemalt vajate ja sealt saate? Või kas üldse on see oluline? Võimalik koguni, et see on hoopis lihtsalt ajatäide, võimalus välja lülituda rutiinsest päevarütmist ja tüütutest kohustustest.
Mis see ka poleks, ärge eirake seda, mis on teile tõeliselt oluline, et end hästi tunda. Esmalt leidke see üles, mis teid köidab, mida tõeliselt vajate ja pakkuge endale huvitavaid võimalusi, mis rikastab päeva, suhteid. Trenni ja teisi füüsiliselt aktiivseid asju võite ju ka tasapisi proovima hakata just nii palju kui energiatase ja ajaressurss võimaldab. Kui trenn või muu aktiivne tegevus on tähtis, siis kindlasti leiate elukaaslasega koos arutledes ka mõned head lahendused.
Mis puutub sotsiaalsusesse, siis usun, et pidevalt netisuhtluses olla on pigem pealiskaudne ja harjumuslik. Selle kontrolli all hoidmiseks võite teha endale kindlad piirid, nt konkreetsel kellajal ja piiratud ajahulgal vaatate üle ja jagate olulist infot ja kõik. Tehke oma valikud, mis on tähtis ja mis mitte. Sama ka tv-saadetega, kindad saated ja kõik. Vältige teleri mängimist nö pidevaks taustaks.
Võimalik, et laps ei ole tõesti otseselt häiritud kui Tv mängib, kuid kahju võib olla ka sellest, et ta näeb ema liiga palju tema enda jaoks mittekontaktsena, distantseerituna ning see võib mõjutada tema arengut, eelkõige emotsionaalses mõttes. Lapsele on vanuse kasvades järjest olulisem, huvitavam ja arendavam kontakt vanemaga.
Võimalik, et teiegi leiate peagi enda jaoks huvitavamaid ja mitmekesisemaid viise lapsega tegelemiseks, suhtlemiseks, aga kindlasti ka elukaaslasega ning ei vaja enam nii palju interneti ega tv-d.
