Nii nüüdseks on asi natukene paremaks läinud kui koju jõudsin siis mõned päevad oli tõesti hea olla temaga täpselt nagu ma soovin... Õhtul sain ilma krimpsutamata musii ning hoidis mind nauditavalt kaisus tõesti ma tundsin et olen jälle selle sama mehe käte vahel kui alguses ning isegi tal oli isu seksi järgi kuid kuna mul oli peal menstruatsiooni siis ei saanud anda kuid igapäev ta kiheles kuid mul oli hea meel kuna tundsin et tal on siiski kihk ja iha minu vastu olems..
Positiivne on see et ta sai oma auto korda parandusest ning tal on juba nädal aega töö olemas ta sai ametlikult tööle..
Kuid siiski mul on nii raske kohati temaga rääkida.. Ta tuli ükskord mulle tööle järgi ja püüdsin talle selgeks teha et mulle ei meeldi tema ema juures olla.. Tunnen kuidas muutun koguaeg närviliseks... Ta ükskord ütles mulle et nii hea on siin olla saab kellegiga rääkida vähemalt vms et jääkski siia. Aga mina püüdsin talle selgitada et me ei saa siia igaveseks jääda ma ei suuda et oleme piisavalt täiskasvanud inimesed et peame oma elama ma ei suuda nii elada kui koguaeg tema odr kes on 8 aastane jookseb sabas tõesti hommikul ei saa rahulikult magadagi käib ja paugutab meie toa ust kuna valvab nagu meid kas oleme ära läinud või ei ole iga 30 minuti tagant.. Kui minu noormees koju tuleb tahaks rahulikult kahekesi istuda ja vestelda temaga aga ei saa kunagi sest ta peab ka koguaeg kõrval istuma..
Pole üldse grammigi privaatsust.. Siin toas kus magame magab ka tema 17 aastane vend.. Niiet väga. Ahistav tunne midagi teha ega rääkida ei saa..
Kui rääkisin et võiksime omale ise midagi vaadata et üürika vms siis läks närvi ja hakkas närvitsema et kuhu persse me läheme sul.. Tema sai aru et ma kohe tahan minna kuid ma ei mõelnud üldse nii rääkisin et üleüldse võiks vaikselt vaadata
..
Ma käin tööl ja teen pitsasi kuid samas ka teenindan soojatoidu ostjaid vajaduse korral.. Seal on mulle üks noormees silma jäänud kes peaaegu igapäev seal käib, kui ta mind näeb siis näha et punastab nati ehk on ka tema minust huvitatud? minul samuti käed hakkavad värisema ja tunnen nagu liblikad uuesti kõhus..
Olen õhtuti mõelnud et ehk prooviks tema kohta natuke teada saada.. Et kui ostab midagi siis teen talle sellise karbi kaane et " head isu ilus poiss!! , palun võta minuga ühendust ( ja kirjutan oma e-maili) " kuid see on see email mida ma ei kasuta kuskil kuid on mul olemas...
Oleks see hea mõte ?
Tõesti tunnen et varsti mul pole enam tundeid oma noormehe vastu, räägin talle koguaeg et me pole ammu väljas käinud et tahaks minna jne.. Oli sõbrapäev ning eelnevalt olime rääkinud et läheme välja kuskile kuid kui see päev käes oli ta istus päev läbi kodus ning ei liikunud kuskile isegi ei tahtnud minuga kaasa tulla meie vanasse koju minuga kooki tegema tulla.. Rääkisin talle et sa oled nii mats et isegi ühte roosi või nelki vms lille sa ei suuda oma tüdrukule sõbrapäevaks kinkida.. Tema vabadus oli et tal pole sentigi kuid kui ütlesin talle et tõesta mulle et pole sul sentigi et näita oma arvet.. Arvel oli 10 eurot siis ütlesin et selle eest oleksid vabalt 1 roosi saanud.., käis nädal enne sõbrapäeva tööl sai 100€ ja läks sõpradega välja piljardisse ning tegi kõigile mitmeid tiire jooke välja selle asemel et panna see raha kõrvale ja kinkida mulle midagi ja oleks näidanud et hoolib minust ja olen talle kallis...
Nüüd õhtuti kui uinume siis magame nagu võõrad inimesed... Ausalt nagu mina teki all ning tema teki peal. Kuna tal nn palav.. Ta teab et mul tekib uni väga raskelt kui tema kätt minu peal või ümber ei ole...
Õhtul kui küsin head ööd musi siis tal nina läheb krimpsu ja ütleb et ta ei viitsi ja ei tahaa..
Ütlen talle aegajalt ikka et " sa oled mulle nii kallis! " siiis kunagi ta ei ütle et sina ka vms ta ütles mulle siuke ükskõikselt et sa ei pea seda iga päev ütlema..
Mul läks tuju nii kurvaks ja nutu maik tuli kurku et mismõttes milline mees keeldub sellest et naine ütleb ja korrutab tihedalt et ta on talle kallis..
See on nagu minu arust nii armas jne.. Sellest ei saa tüdineda ju..
Võib olla sellepärast korrutab ka et ehk kuulevad mu kõrvad ka et mulle öeldakse nii.,
Tunnen liiga palju puudust headest suudlustest ja kallidest..
Mitte et ma pean ise lunima neid mulle meeldiks kui mulle antakse neid ise ilma et ma jõuaks sellele mõelda vms..
Ja nt nagu suudlusega et kui ma jään tema huuli pikalt põrnitsema siis ta saab aru ja võtaks ise minust hea suudluse mitte mulle ei öelda pahaselt et mida ma passin..
Oeh maitea mida teha...
Ise ootan ja vaatan mida teeb aeg..
Kirja alguses kirjeldasite toredaid hetki ja justkui uut algust. Seda te ju vajategi, et noormees teist huvituks, näitaks seda välja, kallistaks. See ongi ju loomulik. Kuid kahjuks jõudsite jälle selleni, et kõik see oli vaid lühiajaline ja nüüd olete jälle samas punktis tagasi – näib nagu peaksite õrnusi lunima, tema aga tõrjub teid. Tema jaoks ei olegi üldse vajalik öelda teineteisele häid sõnu, pigem peab seda mõttetuks. Olete pettunud, et te ei näita üles huvi ega püüa teile heameelt valmistada, seda ka mitte sõbrapäeval. Muidugi, teeb see teid kurvaks.
Kirjutate, et ootate ja vaatate, mis aeg toob. See on muidugi üks võimalus. Hea oleks, kui te vähemalt ise teate, mida te tahate, et aeg tooks. On väga vajalik, et teil on endal selgus, millist suhet tahate ja millega te ei lepi. Seega aega on vaja selleks, et te saaksite kinnitusi kas suhte toimimise või siis selle kohta, et te pole rahul ega soovi jätkata. Tahan teid ka julgustada mitte ainult ootama, mida noormees teeb ja tahab, vaid ise ohjad võtma, et saaksite otsustada, mitte vaid leppida, mida tema teiega teeb. Teil on õigus just neid asju tahta, mida tahate. Suhe ei muutu õnnelikuks, kui üks on pidevalt õnnetu, ei tunne, et teine hoolib.
Mis puutub noormehesse, kelle ümber teie mõtted keerlevad ja tunnete liblikaid kõhus, siis saan aru nii, et just see ongi, millest te praegusest suhtest puudust tunnete. Teil on praegu ahvatlus ja sooviksite temaga tuttavaks saada. Kuid küsige ka endalt seda – kas see pole mitte märk, et teie praegune suhe ei toimi. Näib, et vajaksite selgust endas ja lähenemas on hetk, mil oleks hea teha valik – sest kaks suhet korraga ei toimi ju ka. Kui tõesti praegu pigem korjate argumente, miks lahku minna, vähemalt selline mulje jääb kirjast (ta ei hooli, ei kingi lilli, ei taha koos kuhugi minna, ei kallista, tõrjub, halvustab) ja kui te tõesti ei näe neid asju, mille pärast tasub suhet jätkata, siis tehke see otsus ise – ärge jääge ootama, et aeg lahendab. Kui aga vajate aega, siis mõelge järgi, mida vajate, et selgust iseendas saada. Igaüks väärib õnne, hoolivat kohtlemist ja tähelepanu. See on loomulik. Teist endast oleneb, milliseid teie suhted kujunevad, kuidas teid kohelda saab.
minul samuti käed hakkavad värisema ja tunnen nagu liblikad uuesti kõhus.. 
, palun võta minuga ühendust ( ja kirjutan oma e-maili) " kuid see on see email mida ma ei kasuta kuskil kuid on mul olemas...