Tere!
Kodune miljöö lihtsalt tapab.Mees ja laps korda ei pea,mõlemad lohakad ja isekad.Ennekõike lubab vabadust endale mees ise ja ise saan võimaldada endale käimisi,kus hing ihkab ainult äärmisel juhul.Nüüd võtsin endale teadmiseks,et enda päästmiseks vaid üks väljapääs oleks nad lihtsalt maha jätta ja hakata ise endale elama.Kuidas oleks seda kõike mõtekam lahendada,et laps võimalikult vähe kannataks ja ema igatsema ei jääks?
Pinged kodus ja vähesed võimalused endale aega leida on viinud teid piirini, mil tekib mõte pere koguni maha jätta. See on kahtlemata väga äärmuslik viis probleeme lahendada, õigemini näib põgenemisena. Hea, et te pole seda veel teinud ja arutlete võimalike tagajärgede üle. Kuigi küsite, kuidas seda võimalikult leebelt teha, et laps ei kannataks, loodan siiski, et kaalute ka seda, kas on teisi võimalusi ja selliseid, et te saaksite teha asju, mis teile on olulised, võtta endale aega meelepäraste asjade jaoks ja elada koos ja olla olemas emana ka lapse jaoks, st et te ei peaks lahkuma lapse juurest.
Saan aru, et vahel näib, et kõike on liiga palju ja mees ei toeta, ei arvesta teie jaoks oluliste asjadega, olete üksi ja kohustustega koormatud – kuid selle muutmiseks või vähemalt teie enesetunde leevendamiseks on siiski rohkem lootust kui eeldada, et laps ei jääks teid emana igatsema, kui te lahkute. Võimalik, et selle tagajärjed ei ilmne kohe, võimalik, et isa ja laps saavad ka kenasti hakkama, kuid siiski vajab iga laps kontakti ja pidevat seotust ka teiega, teid ei asenda miski ega keegi. Küllap ka teie ise ei saaks rahu, muretsete ju praegugi, kuidas lapse igatsust leevendada. Ainus leevendus olla olla tema jaoks olemas nii palju kui võimalik, osaleda tema igapäevases elus, tema tegemistes, pakkuda talle võimalust teiega jagada kõik, nii kordaminekuid ja rõõme kui ka muresid ja saada vastuseid olulistele küsimustele. Laps vajab lisaks sellele, et tal on kõik hädavajalik olemas, ka emotsionaalset kontakti ja lähedust. Selle juurde kuulub kättesadavus mistahes hetkel kui ta seda vajab. Seda on üsna keeruline pakkuda, kui olete vaid nö külalisema, kes kindlatel kuupäevadel ühendust võtab.
Seega, enne kui midagi otsustate kaaluge eelnevalt kõiki võimalusi, mis aitaks leida lahendust teie praegustele vajadustele. Need on olulised, et saaksite olla oma lapsele piisavalt hea ema. Keegi ei pea olema ideaalne, emadel on ju omad rasked ajad ja nad ei jaksa lõputult, kuid laps vajab teid ikka, just sellisena nagu olete. Mõte sellest, et ema jättis ma maha, ta ei tahtnud mind - võib jääda valusaks teadmiseks kogu eluks. Te võite ju soovida eraldi elamist mehest, temast lahutada, kui see näib parem valik kui rahulolematuna koos elada, kuid vanem-laps suhe jääb ju ikka. Laps kuulub teie ellu ka siis, kui teil on veel teisigi huvisid ja eneseteostuse kavatsusi. Ja see on loomulik, et ema roll ei haara kõike ja soovite veel palju muudki.
Mis oleks kui enne, kui midagi otsustate, püüaksite leida veel lahendusi praegusele olukorrale, eesmärgiga jõuda kasvõi mõne kokkuleppeni, kus teie vajadused, lapse vajadused ja mehe omad on arvesse võetud. Kui see osutub siiski raskeks, siis soovitan pöörduda ka nt pereterapeudi poole.
