Registreeru koolitusele

Liitu uudiskirjaga


Foorum :: Suhted elukaaslasega :: isa laps ja armukadedus

armukade
Külaline
Postitatud 22.12.2014 kell 22:41
Tere,
Olen väga armukade kui enda oma mees, laste isa, nendega tegeleb. Armukade näha et neil on tore ilma minuta. Armukade vaadates kui lapsed otsivad lohutust isalt.
Räägin mehele otse et ta läheks minema ja jätaks lapsi minule. Olen isegi meest löönud.
Nad armastavad rohkem isa, ei tea miks, olen nende kõrval alati olnud ja neile pühendunud.
Lapsed lasteaias ei käi, väikesed, 3-sed.

Soovitused nö tuulutada end pole vaja. Ma ei taha kuhugi minna, tahan olla ainult oma lastega. Jah, väsin neist ka omajagu, kuid jättes neid kardan kaotada viimast, siis nad enam üldse mind ei taha.
Marge Vainre
Pereterapeut, Gordoni perekooli koolitaja
Postitatud 24.12.2014 kell 15:26
Teie jaoks on oluline tunda, et olete lastele kõige tähtsam, et nad vajaksid teid ja eelistaksid teid isale. Hea, et olete teadlik oma armukadedusest ja just seetõttu vahel ka vihastanud ning ei püüa norida tülid tühiste asjade pärast, et leida põhjust tema halvustamiseks, vaid tunnistate, et tunnete puudust armastusest. Kuid jah, kuidas seda rohkem saada? On ju loomulik soov, olla armastatud ja jagada seda lähedastega. Paljud vanemad võivad salamisi ihaldada olla teisest parem, selles pole midagi arusaamatut. Kuid jah, palju oleneb sellest, mida selle nimel ette võetakse ja kuidas see omavahelisi suhteid mõjutab. Püüda olla hea vanem on hea kavatsus, kuid pidevalt konkureerida, takistada teiste heaolu, olla pettunud teiste õnnes, on suhteid mürgitav. Seda enam, kui võistlemine käiguks üks püüaks teist halvemas valguses näidata, et teda vähem armastataks. Loodetavasti teie hea teadlikkus oma armukadedusest võimaldab ka manipuleerivaid võtteid vältida.
Teie kirja alusel võib näha vähemalt kahte erinevat eesmärki: võtta midagi ette, et saaksite tunda laste armastust või püüda leppida oma kiivusega, saada veelgi teadlikumaks iseendast, et vabaneda armukadedusest ja mitte võistelda mehega laste kiindumuse pärast. Usun, et neid püüdlusi saab ka ühendada.
Olete vahel otse öelnud mehele, et jätku ta lapsed teile, mingu ära. Ma loodan, et te pole nii mõelnud, et mees peaks päriselt lahkuma või et lapsed oleks teie omand. Kuid ka siis, kui pidevalt on tunda, et loote igapäevaselt takistusi mehe ja laste toredatele koosolemistele, siis pigem võite saavutada vastupidise efekti, st lapsed ihaldavad issit veelgi rohkem. Mida rohkem te püüate nö kiilu lüüa, survestada, kontrollida, et neil ei oleks liiga hea, seda vähem on teil loota laste poolehoiule.
Pigem usun sellesse, et oletegi hea ema oma lastele ja lapsed ongi kiindunud teisse, kuid issit on vähem kodus ja seetõttu on iga hetk põnev ja oodatud. See, kui neil on tore ja issi on eelistatud lohutaja ja ihaldatud mängukaaslane, see ei tähenda automaatselt teie väheolulisust. On ju nii, et lastele on alati parim, kui neil on hea suhe mõlema vanemaga. Samuti on loomulik, et mõned asjad ühendavad lapsi emaga, teised isaga. Nad on ju erinevad inimesed ja lapsed võtavad nad omaks just sellisena nagu nad on, ei arvusta ega pruugi üldse eelistada üht teisele. Kuigi võib olla, et kord nõutakse nt magamaminekul, riidesse panekul, haiget saades üht, siis teist, ei tähenda see ometi, et nad hetkekski sooviksid teisest loobuda – nad vajavad mõlema olemasolu ja õpivad tulema toime vanemate erinevustega, ka sellega, et nad on erinevate reageeringute, nõudmiste ja tunnetega. Kõik see on loomulik ja laste arenguülesanne, mille juurde käib ka kiindumussuhte kujunemine. Võib ka nii olla, et mõnes vanuses muutub isa roll laste silmis ja ka lähedusaste, samuti võib erineval olla peres asjad korraldatud, mida tehakse koos isaga, mida rohkem emaga. Neis küsimuses ei ole tähtis, kuidas peab ja on õige, see võiks kujuneda loomuliku protsessina.
Seega, kui teie 3-aastased lapsed on praegu kiindunus isasse, eelistavaid teatud puhkudel just teda, siis see on üsna loomulik ja see võib olla ka muutuv. Kui aga teie tunnete, et jääte millestki toredast ilma, mis neil omavahel on, siis ei aitaks ilmselt ikkagi takistuste loomine nende vahele. Teie võimalus on leida sidet lastega just seeläbi, et olete teie ise, loomulik ja siiras, andes võimaluse ka lastele tunda rõõmu isast. Võtke lastega ette toredaid asju, läbi elamuse ja ühiste emotsionaalsete hetkede kujuneb ka lähedus. Olge nende jaoks olemas eelkõige emotsionaalsel tasandil – see on kiindumussuhte kujunemisel ülioluline. Kuid vältida kindlasti erineval moel etteheiteid, kui nad eelistavad issit - nagu juba öeldud, see tekitav pigem protesti ja kaugendab teid. Armastuse juurde kuulub kindlasti ehedus ja siirus, seda ei saa nõuda ega kaubelda, see pole teenus, vaid hoolimine, aktsepteerimine, turvalisus olla mina ise ja tunda oma tundeid, kartmata teise hinnanguid.
Kui aga on teil soov endasse rohkem süüvida ja mõtiskleda, millest tuleneb teie armukadedus, eriti juhul, kui see näib teid koormavat, siis tuleks süüvida teie päritolu peresse, leida seoseid suhetest oma vanematega, kuidas väljendati tundeid, kiindumust, kuivõrd olid suhted emotsionaalselt turvalised jne. Võimalik, et teil on kõrgendatud tundlikkus ja ohutunne kaotada lähedast, olla mitte armastatud, tunda end väheväärtuslikuna ja püüd välja teenida armastust. Kuid teie lapsed ei saagi seda kompenseerida. Nemad on lapsed ja vajavad ise tingimusteta armastust. Samas on nad siirad ja ehedad ise pakkuma oma vanematele tingimusteta armastust , seetõttu ei pea te välja mõtlema mingeid nippe, vaid lihtsalt olema teie ise ja nautima rõõmu oma lastest – kõik muu laabub siis loomulikul viisil.
Kas see vastus oli abistav?
Näita kõiki postitusi (2)

Kommentaarid:

Aitäh!

Täname Teid tagasiside eest!