Tere!
Oleme elukaaslasega ligi 2 aastat suhtes olnud ning sellest veidi üle aasta koos elanud. Suhte algusest peale on mees välismaal tööl käinud. Kõige pikemalt on vist umbes 15 päeva ära olnud, hästi lühikest aega (paar nädalat) on ka Eestis tööl olnud. Siin olemise aeg on samuti kaootiline, kuid viimasel ajal on see olnud vaid ligi 3 päeva.
Mure on aga selles, et mees ei taha oma lapsepõlvekodust, eelkõige vanaemast lahti lasta. Vanaemaga on ta väga lähedane ning hoolib temast tohutult, kuid kuna vanust on ka juba omajagu ja tervis kehva, siis kes teab, kauaks teda enam on.
Mure täpsemalt seisneb ühises ajas ja üksteisest kaugenemises. Mees ise Soomes olles ütleb, et jääme kaugeks üksteisest, et mõlemal on oma elud ja üksteise jaoks vähe aega... tunneb muret selle pärast... Ja siis mõne aja pärast ütleb, et tahab nüüd, kui Eestisse tuleb, vanaema juurde sõita, kuigi jäi viimati jutt, et ta on Eestis olles järgmine kord kodus. Käin olude sunnil ise vähemalt üle nädala seal (ka siis kui mees ise välismaal) ja näiteks viimane kord tõin isegi ühe tööriista talle sealt käsitsi ühistranspordiga ära, et ta ei peaks sõitma, kui tuleb vaid paariks päevaks Eestisse. Siis ei öelnud ta midagi (a'la, et ära tassi, et tahan nagunii järgmine kord sinna sõita). Seega olid mul ka mitmed üllatused plaanis kui ta seekord koju tuleb - kõigepealt ilus õhtusöök ning kui lapsed magama lähevad, siis natuke romantikat (lapsed minu varasemast abielust) ning pühapäeval planeerisime lastega talle tordi ja kena hommikusöögi isadepäeva puhul valmistada kuna ta on lastele ju isa eest (lapsed on väga õhinal ja ootavad üllatuse tegemist). Kui ütlesin, et olin arvestanud ja lugesin põhjused, miks võiksime ikka koju jääda - pühapäeval mul kohustus olla kodu lähedal, minu tervis ei pea vastu nii sagedastele nii pikkadele sõitudele (tema vanaema elab üsna kauge) ning et plaanisime lastega talle üllatuse teha. Ta pakkus, et ma võin ju kaasa tulla ning läheksime reede õhtul ja tuleksime pühapäeva hommikul (kell 10 pean tagasi olema). Kui ütlesin, et nii varajase pika sõidu peale hakkavad lapsed ju oksendama, siis ütles, et võtavad kausid. Lisaks on meil rahadega väga halb seis hetkel ning 200km sõitmist on omajagu kulukas. Selle kohta ütleb mees, et ta peab paagi nagunii täis võtma (aga seda ei näe, et pika sõidu peale saab ju paak kiiremini tühjaks ka). Kui jutt on vanaema juurde sõitmisest, siis kaoks tal justkui mõistus peast - ununeb raha ja ununevad ka oma pere vajadused.
Vanaema juurde sõitmine on korduvalt probleemiks olnud, kuid ma ei julge midagi öelda just seepärast, et vanaema ei pruugi enam kauaks olla ja tunnen end isekana, et mehel justkui vanaemaga olla ei lase. Kusjuures kui seal oleme (oleme alati päris mitu päeva), siis ta eriti mulle tähelepanu ei pööra, on põhiliselt vanaemaga või räägib isaga juttu. Kui selle teemaks võtan, siis ütleb, et minuga on ta ju koguaeg kui Eestis on aga vanaemaga koguaeg olla ei saa. Tahaks teada, millal see koguaeg juba kätte jõuab
Olete oma paarisuhtega rahulolematu. Seegi vähene aeg, mil te mees Soomest töölt kodus käimas on, veedab ta peamiselt oma vanaema pool. Tunnete, et kaugenete teineteisest üha enam, kuid samas ei soovi ka keelata meest eaka ja kalli sugulasega suhtlemast.
Kaugsuhe on keeruline mõlemale osapoolele, mis aga ei tähenda, et see ei võiks õnnestuda. On leitud, et kui paar on teinud omavahel kokkulepped/reeglid kaugsuhte ajaks, millest juhinduda ja millega mõlemad osapooled on nõus- toetab see suhet ja selle toimimist. Näiteks kokkulepped monogaamsuse/truuduse osas; kui tihti helistame/skaibime; kui tihti kohtume; kuidas veedame ühist aega, jne.
Kaugsuhte eripära on selles, et kuigi lahusolek on keerukas, võib aidata teadmine, et see on ajutine ja piiritletud olukord. Kuidas teie suhtes on, kas mehe välismaal töötamine on ajutine, omab mingit kokkulepitud lõpptähtaega või ongi ta plaaninud Soome tööle jääda aastateks?
Ega mingit imerohtu teile olukorra muutmiseks soovitada peale avatud ja siira suhtlemise olegi. Soovitan enne olulise vestluse pidamist hästi läbi mõelda, millised on teie tõelised vajadused paarisuhtes, mida tunnete, igatsete ja mida ei soovi enam jätkuvat. Võimalik, et sellise keeruka vestluse läbiviimiseks sobib paremini mingi neutraalne koht, mitte kodu. Andke mehele teada, et soovite temaga südamest-südamesse ja süüdistamata ühel olulisel mureteemal rääkida ja et vajate selle mure lahendamiseks mehe abi.
Teil tuleks rääkida iseenda eest (mina-keeles), milline käitumine on teile vastuvõetamatu (hinnanguvaba olukorra kirjeldus), milline on käegakatsutav kahju/mõju teile ning mida te seoses sellega tunnete. Ja siis ka teine pool avatult ära kuulata. Niiviisi vastastikku oma muredest/vajadustest rääkides ja ka teise poole selgitusi aktsepteerides ja mõista püüdes on lootus, et teie mees mõistab teid tõeliselt, teie omakorda teda ning leiate ka mõlemat osapoolt rahuldava(d) lahenduse(d).
Kuidas ennast kehtestada, kuidas rääkida mina-keeles ja teist aktiivselt kuulata, vaadake lähemalt:http://www.sinamina.ee/ee/noustamine/kkk/
Üks kaugsuhte purunemise põhipõhjuseks on usu puudumine sellesse. Et kaugsuhe ei õnnestu, on üldlevinud valearvamus. Paarid lähevad ennekõike lahku paljudel-paljudel muudel põhjustel,- teie puhul on kriitiliseks teemaks vähene koosveedetav aeg, - kuid mitte seetõttu, et ollakse teineteisest eemal.
Julgustaksin teid oma elukaaslast kaasama paari-või pereterapeudiga kohtuma. Neutraalse kolmanda osapoole abil võib olla kergem lahti harutada kuhjunud pingeid ja saada teineteise tunnetest, mõtetest ning vajadustest aru.
Ning- …isegi kui paarinõustamine ei lapi ära teie suhet, siis isikliku hingerahu ja vaimse tasakaalu taastamiseks on nõustamine abistav ja vajalik. Ärge jääge selles olukorras üksi!
Infot spetsialistide kohta leiate: www. pereterapeudid.ee
