Tere. mul on suur mure oma praeguse elukaaslasega. Nimelt olen saanud eelnevates lähisuhetes (ei mõtle ainult elukaaslasi, vaid ka muid peresuhteid) kõvasti haiget ja petta. Nüüd olen juba pea 2 aastat elanud mehega koos, keda tõesti armastan, tean,et ta on hea mees jnejnejne aga samas ei suuda ma teda usaldada,justnimelt oma mineviku pärast. Õõnestan ise meie endi jalgealust ja meie suhet. Tahan ka,et kõik oleks korras ja et saaks rahus elada aga samas ei suuda ja ei oska seda esimest sammu teha. Kardan ka.Kardan eriti just jälle üksi jääda ja petetud saada...kuidas saada üle sellistest tunnetest? kuidas saada üle oma tervest eelnevast elust? tunnetest,et ma pole kellelegi vajalik ja et mind keegi ei taha? olen tõesti ummikus iseendaga ja loodan saada mingit tarka nõuannet, mis tõesti ka aitaks.
Olete tänaseks olnud kaks aastat paarisuhtes mehega, keda tõeliselt armastate. Tunnete, et oma raskete negatiivsete minevikukogemuste tõttu saboteerite praegust suhet ning kardate, et jääte varsti taas üksi.
Paarisuhtes saavad kokku kaks absoluutselt erinevat inimest oma unikaalsete maailmatega, mis koosnevad arusaamadest ellu, armastusse, väärtustest, uskumustest, ootustest. Palju mõjutab meid meie päritolupere ja kuidas seal täiskasvanutevahelised suhted olid, millised käitumismustrid sealt kaasa saame. Lisaks saame päritoluperest kaasa ka varasest lapsepõlvest väljakujunenud kiindumussuhte stiili (attachment), milline mõjutab ka meie täiskasvanuea paarisuhteid.
Kiindumussuhe on lapse ja vanema vaheline eriline emotsionaalne side, mis hakkab arenema imikul mõne kuu vanuses ja vanema jaoks juba raseduse ajal (vanema enda kiindumussuhte stiil pärineb omakorda tema lapsepõlvest ja on leitud sarnast mustrit põlvkondade kaupa).
Lapse ja hooldaja vahelisest suhtest saadud kogemuse alusel kujuneb lapse baasturvatunne, võime usaldada ja suhteid luua, enesehinnang, võime õppida ja uusi kogemusi integreerida.
Kiindumussuhe võib olla kas turvaline, ärev-turvatundeta, vältiv, ambivalentne, vältiv-kontrolliv või kaootiline.
Turvalise kiindumussuhtega täiskasvanu kogeb paarisuhtes end turvaliselt, suhe on usalduslik, avatud ja kindel. Äreva stiiliga inimene kogeb suhtes pidevat hirmu, et teda ei armastata äkki piisavalt, vajab kinnitusi ning see viib ta kontrolliva käitumiseni partneri suhtes. Vältiva stiiliga inimene ühelt poolt soovib ja vajab lähedust, teisalt hakkab seda saades inimest eemale tõrjuma.
Kirjeldasin kiindumussuhteteooria mõningaid aspekte, kuna nimetate, et tahate end mõista ja midagi reaalselt ette võtta.
Julgustaksin teid iseendaga tööd jätkama, juba alanud teekonnale (see, et kirjutasite siis foorumisse, on esimene samm muutuste teel!) kaasake ka psühholoogiline nõustaja või psühhoterapeut (vaadake: www.pereterapeudid.ee). Koos saate turvalisel moel vaadelda ja analüüsida ebakohase mustri tekkepõhjuseid, teha tööd usalduse teemaga ning leida lahendusi tervemate ja rahuldustpakkuvamate suhete loomiseks/hoidmiseks.
