Tere
Oleme lapse isaga mõlemad teadlikud lapse unega seonduvast (et see on oluline lapse arenguks ning närvisüsteemi välja arenemisel jne). Kuid ikkagi on olnud natuke tülisid seoses sellega... Kirjutan pikemalt, et infot oleks piisavalt
Meie poeg on vahva 6 kuune laps, kes on harjunud emalt saama toidu, rahuliku suhtlemise ja helluse ning kosutava une. Lapse isa saab väga hästi kõige sellega hakkama küll, kuid tema rolliks on jäänud rohkem lapsega mängimine, mida laps ka temalt pikisilmi ootab. Öösel magab laps u 10 tundi, kuid ärkab u iga 3 tunni tagant, et kõhtu täita (rinnast). Ööunele jääb peale 21.00. Ja siis ärkab umbes 00.00 paiku. Vahel varem. Sellel ajal tahab lapse isa poisiga tegelema hakata, temaga suheldes ja naerma ajades... Mina emana olen sellele vastu. Lapse isa ei taha mõista, et miks ta ei tohi vahel poisiga mängida, kui laps ise ärkab ja ei nuta. Mina ei suuda selgitada, sest mul puuduvad argumendid. Poisi isa arvab, et mis paha see ikka teeb, kui vahel ta poisiga sel ajal ka mängib. See, et mina lapse hiljem maha rahustan ning magama panen, see pole teema. Lapse heaolu on oluline, mitte minu. Ma ei oska kahjuks selgitada talle paremini oma seisukohta, et öö on magamiseks ja päev on mängimiseks ja öösel ei oleks vaja lapse meeli äratada, et ärkamine võib harjumuseks kujuneda jne. Muid selgitusi mul pole ja need lapse isale korda pole läinud. Kuid selline tegevus lapse isa poolt mulle üldse ei meeldi. Palun kirjutage, kes meis vanematest peaks oma arvamust ja suhtumist muutma ning miks peaks muutma! Olen otsinud vastavaid artikleid, kuid pole leidnud. Seega pöördun teie poole. Lapse und ei häirita- see on mulle selgemast selgem, kahjuks millegi tõttu poisi isale aga mitte. Küsimus on- miks lapse und ei häirita? Tänan
Kirjutate, et teil pole jätkunud argumente, et veenda isa selles, et lapsega mängimine võiks jääda päevasele ajale ja öö jääks uneajaks. Jah, beebid oma esimesel eluaastal magavad palju, nii öösel kui päeval, nende unerütm ja söögiajad ongi lühemate tsüklitena kui suurematel lastel, see mõjutab ka lapsega tegelemise võimalusi. Järjest suuremaks saades jaksavad nad olla üleval rohkem, süüa rohkem korraga ja seega vajadus nii paljude söögikordade ja uneaegadele väheneb. Tasapisi saavad vanemad ka ise endale rahulikumat ööd lubada, sest lapse öine uneaeg pikeneb. Kui mehega selle üle arutleksite, siis võiksitegi mõelda, kas te sooviksite, et tulevikus jääks ära öine toitumine ja lapse uni kestakski ilma keskööl ärkamata? Kui jah, siis tasub tõesti vältida aktiivseid tegevusi ja nii magab laps varsti oma öise söögiaja lihtsalt sisse või piirdub läbi une vähese toiduga. Saan aru nii, et lapse isa sooviks meeleldi lapsega tegeleda, mis on ju tore. Kui ta aga on nõus sellega, et laps saab küll oma unevajaduse ööpäeva jooksul kätte, kuid tulevikus sooviksite siiski, et ta öösiti enam ei ärkaks, siis võiks ju lapsega mängimist ja muid toredaid koosolemisi varem korraldada ja nii, et ka isa saaks selles osaleda. Pole ju ilmselt temalgi erilist vajadust (argumenti) just öösiti lapsega mängida. Tõepoolest, see ei kahjust praegu lapse vajadusi, kuid üleminek pikemale ööunele nii, et ta enam keskkööl ei ärkaks, ilmselt pikeneks kaugemale.
Ma pole päris kindel, kas sain teie kirjast õigesti aru, st kuivõrd te ise olete häiritud. Kirjutate, et teile lapse isa öine tegevus ei meeldi, kuid ka seda, et teiepoolne lapse maharahustamine ja magamapanek pole teema (kas teie või mehe arvates?) ja et lapse vajadused on olulisemad. Kas siis on teie jaoks see probleem või ei ole? Kas teile hoopis näib, et lapse isa eirab teie vajadusi ja ei pea neid piisavaks argumendiks? Igal juhul on ju teie vajadused väga olulised ja need ei ole ka antud teemat arvestades kuidagi vastuolus. Teie vajate ju ka piisavalt puhkeaega.
Kui teie jaoks on oluline, et laps tasapisi loobuks öisest ärkamisest ja magaks peagi suuremaks saades ilma öise toidukorrata, siis see ongi piisav argument, et lapsega mängimise aega oleks piisavalt varem. Kui teie olete see, kes last magama paneb ja valvab, et tema uni oleks rahulik, kõht täis, siis teie arvamus, kuidas seda paremini korraldada ongi piisav argument. Kui teile tundub, et öine toitumine ja lapse sellejärgne magamapanek kulgeb teie jaoks kergemini ja saate nii ka ise paremini välja puhata, siis polegi rohke argumente vaja.
