Minu esimene suhe oli omasoolisega ,abiellunaisega .Temaga oli mul kõik olemas vastastikune tõmme ,kirg .Armastasin teda .Aga siis üks päev ta enam ei tahtnud mind ütles ,et tal oli abiellukriis ja ,et ma olin mingi aseaine talle .Jättis mind maha ja otsustas oma pere kasuks.Sain väga haiget .Siis otsustasin ,et otsin mehe endale leidsin ja abiellusin temaga nüüd oleme koos olnud 7 aastat ja sündis laps .Meie sekselu ei edene kuidagi ma ei suuda end lõdvaks lasta ja koguaeg olen pinges mulle ei istu oma mehega magamine sest tahan seda elu tagasi mis enne teda oli .Ühesõnaga mulle meeldis naisega rohkem seksida kui mehega .Oleme oma mehega väga head sõbrad iseloomud klappivad ja olen alati last soovinud .Aga samas tunnen mõne naise suhtes ,et ta meeldib mulle.Mees väga hoolib minust ja lapsest ma ei taha talle haiget teha kuna ta pole seda ära teeninud aga samas ma ei saa ka seda muuta kes ma olen.Olen väga õnnetu hetkel
Tunnete end õnnetuna, kuna õnnelik olemise tingimused teie jaoks on vastakad: ühelt poolt hoolite oma lapsest ja tunnete sõprust oma mehe ja lapse isa vastu, teisalt igatsete tagasi seda elu, mis kunagi oli ning seostate oma õnnelik olemist suhtes olemisega endaga samast soost inimesega.
Kirjast ei selgu, kui kindel on teie seksuaalne orientatsioon, kuigi väidate, et mõned naised on teile ka abielu jooksul meeldima hakanud. Kas võib olla, et on mingid muud põhjused kui samasooiharus, et te ei suuda nautida seksi oma mehega? (Sel juhul peaks neid muid võimalikke põhjuseid põhjalikult uurima.) Kas suhe abielunaisega, mida soojalt meenutate ja mille taolist taga igatsete, võis olla lihtsalt üks suhteepisood teie elus, kus peamine ei olnud mitte teie partneri sugu, vaid üldisem sobimine, vaimne ja füüsiline klapp? Kas kujutlete, et mõne teise mehega võiks teil tekkida rahuldust pakkuv suhe, kus on olemas vastastikune tõmme, kirg sõprus ja kõik muu, mida suhtelt ootate?
Kõige esimene lähisuhe ja sellesse kuuluv seks on noore inimese elus tihti sügavat jälge jättev, kuid kindlasti on esimene suhe mõjutatud selles olija elukogemuse vähesest määrast, alles kujunevast küpsusest nii isiksuslikus kui seksuaalses mõttes. Homoseksuaalsus ja heteroseksuaalsus on kindlalt piiritletud mõisted, ent erootilise tungi suunatus omasoolisele inimesele ei tähenda veel seda, et tegu on kindlasti omasooihara inimesega. Püsiv suundumus kujuneb elu ja suhete käigus.
Kui teil ei ole küsimusi iseendale oma seksuaalse orientatsiooni osas, siis on järgnevalt vaja mõtiskleda teiste asjade üle. Näiteks: kui tähtis on teile teie kooselu just lapse isaga? Milline teie arvates võiks olla kire ja sõpruse tasakaal suhtes? Kui te ei saa muuta iseennast, siis mida saaksite olemasolevas suhtes muuta, et sellega siiski rahul olla ja aeg-ajalt ka õnnelik?
Kui suhtes on olemas sõprus, siis on seal olemas väga palju. Sõprus tähendab ju ikka ka usaldust. Kui palju saate kirjas toodud problemaatikat mehega arutada? Kui palju olete saanud rääkida oma sekselust? Ehk siiski on võimalik üheskoos luua selline intiimelu, milles on pingevabadus, nauding, vabadus, loovus? Võite kaaluda ka neist asjust mõne asjatundjaga rääkida, kui kahekesi rääkides kinni jooksete või liialt emotsionaalseks lähete.
