Tere! Oleme koos olnud 9 kuud. Algus oli ilus... esimesed paar kuud või nii. Siis hakkas välja lööma mehes selline "huvitav kiiks" et nii kui tyli, ja seda juhul kui ma kodust eemal, siis hakkab solvama, sõimama, väga halvasti ytlema. Tal isegi pole väga tihti mingit alust sellisteks syydistusteks. Silmakirjalik lehm, lits, kuidas ta mu tuttavad ka on enda poole peale saanud, kodus ootab sind "yllatus" jne... selline manipulatsioon. Näiteid võiksin lõputult tuua. Ise ytleb ta selle peale et see on niii paha omadus temas ja ta ei tea kust see tuleb. Vihahoos niimoodi kuidagi ta ei kontrolli ennast. Ma ei saa mitte kuskil käia probleemideta. Olen mitu korda seda yle elanud. Peale esimest korda lubas et ta nii ei tee enam. Ja kuidagi ylejäänud korrad tulid lihtsalt. Nyydseks neid hullemaid olnud 3. Viimane kord ajas mul kopsu yle maksa ja ytlesin et aitab, enam ei taha. Muidugi peaksin veel lisama et olen ise ka selline suhteliselt kergelt alla andja. Sellest siis tuli julm solvangute sadu. Vaikus. Ja siis ta tahab rääkida. Mina, mul kaks last, austan teda ja armastan teda, tunnen kuidas ma ei taha et ta mu elust kaoks vaid ta suht sama kandi inimene võiksime ikka normaalselt suhtlema jääda. Rääkisime selsamal solvamise teemal. Ta palus vabandust, ja tahab selleks abi otsida. Ytleb et ilma minuta poleks sel kõigel mõtet ja siis ta ei yritakski paremaks saada. Ma tahan olla talle toeks, ma tahan teda, head hetked on niii ilusad. Ma kardan jälle haiget saada. Guugeldasin seda teemat ja lugesin kuidas naised nii rumalalt yldse endaga käituda lasevad. See kõik paneb mõtlema mida teha. Ma ei oska enam. Lugesin veel, et on olemas selline asi nagu suhtesõltuvus milles ma ilmselgelt olen. Mõistusega ma tean, et see asi ei toimi. Syda ytleb teist. Praegu kui me koos ei ole on ta maailma mõistlikuim mees. Kui lööb sisse mingi armukadedus, mis lööb välja ka mu söbrannade puhul, siis on draaama majas. Väsinud, tunnen kuidas ei jaksa enam, samas tahaks yritada, tahaks veel, äkki kuidagi saab... Mõistus jälle ytleb vastupidist. Kas on vöimatu muuta? Me pole olnud nii kaua koos ka et kas yldse tasub edasi vaeva selle nimel näha... V unustada, kustutada ta meie elust...?
Kuigi teie suhte esimestest kuudest on teil kaunid mälestused, on praegused tülid teid nii ära kurnanud, et olete kaotamas lootust suhet toimima saada. Praegu otsite veel võimalusi muutusteks, kui kahtlused on järjest suuremad. Olete lugenud sarnaste juhtumite kohta infot ja ilmselt mõistnud ka seda, kuidas mõlemad suhtes olijad aitavad omamoodi kaasa ka suhte mittetoimimisele. Nii võibki olla, et mees on armukade, tal on raske taluda teie kodunt äraolemisi, kardab teid kaotada, kuid ta ei oska seda teisiti väljendada kui teid solvates või muul viisil agressiivseks ja kontrollivaks muutudes. Teie küll mõistate, et ta on armukade, kuid ei taha ka taluda suhet, kus teil on piirangud ja solvangud. Mida rohkem mees teid solvab, seda enam ei taha teie mehega koos olla, võib-olla tõrjute teda, mis teda omakorda veelgi rohkem vihastab. Kuidas sellest sasipuntrast välja saada? Hea on see, et ka mees on väljendanud soovi muutuda „paremaks“ ja ta loodab teie abile. Teie ütlete, et armastate meest, kuid ei taha pidevalt haiget saada. Nii võibki olla, et mõlemad püüate vältida haiget saamist ja olete hirmul. Mees ei taha teid jagada teistega, kardab teist ilma jääda, see oleks liialt valus, teie kardate tema armukadedusest tulenevaid solvanguid, rünnakuid, tülisid, mis haigete teevad. Muutus suhetesse võiks tulla sellest, et püüda rääkida sellest, mis teiega toimub ja ilma teist ründamata, solvamata, süüdistamata. Üks võimalus ongi see, et teie räägite, mida tunnete mehega koos olles, mis on head, millal end hästi tunnete j a sooviksitegi seda rohkem kogeda ja saada kindlustunnet, et ta ei tee teile haiget solvangutega. Edasi on väga oluline, et mees saaks rääkida, mida see temale tähendab, kui te teistega koos olete, temast eemal, mis talle raske on. Võimalik, et tal pole head kogemust väljendada endas toimuvat, pole kontakti oma tunnetega ja siis on kergem tulema ka teiste suhtes agressiivne käitumine. Teie saate kaasa aidata sellele, et ta saaks senise teie ründamise asemel rääkida, mida tunneb, kui te ära olete, lihtsalt teda ära kuulata.
Olete mõelnud sellele, kas olete suhtesõltlane. Kui mõtlete seda, kas teil on kalduvus kiinduda meestesse, kelle käitumises on kalduvusi vägivaldsusele, armukadedusele , kontrollimisele, siis võiks teid aidata selliste suhete toimimist mõista näiteks raamat: Pia Mellody „Kaassõltuvus“. See raamat räägib sellest, kuidas lapsena kogetud lähisuhted mõjutavad hiljem partneri valikuid ja kujundavad sarnaseid kogemusi, mis olid suhetes vanematega.
