Registreeru koolitusele

Liitu uudiskirjaga


Foorum :: Suhted elukaaslasega :: kas paariteraapia aitab?

Bianca
Külaline
Postitatud 17.02.2014 kell 18:38
Kirjutasin oma murest mõned teemad tagasi, paraku ei saanud samas kohas enam oma teemaga edasi minna. Tänud nõustajale vastuse eest!
Oleme elukaaslasega seal maal, et tema sai üksinda käia ära terapeudi juures ja oma mure ära rääkida, mis seisneb selles, et temal ei ole ´´päris SEDA tunnet´´minuga kunagi olnud, niikaua kui koos oleme olnud. Terapeudi nõuanne oli muidugi see, et võiksime ikkagi proovida teraapia läbida, kuna kaotada on palju.
Samas on seoses kõige sellega tekkinud nii palju küsimusi ja tundeid, milledega on minul isiklikult väga raske hakkama saada...mingitel hetkedel tundub olukord lausa talumatu.

Elukaaslasel on muidugi valmisolek olemas, et proovida suhet jätkata, kuid minu mure on selles, et kas ükski teraapia saab teha seda, et paneb mehe tundma neid tundeid, millest ta puudust tunneb? või siis seda, et ta saab aru, et ükski suhe ei ole ideaalne ja lepib sellega,et meil on kõik teised asjad hästi,v.a see tema tunne?

Muret teeb veel see,et elukaaslane väidab, et ta ei tunne minu suhtes mingisugust armukadedust, kui mina räägin talle, kuidas teised mehed mulle komplimente või siis ettepanekuid seksiks teevad. Elukaaslane ütleb, et ta on minus väga kindel (mnjahh...truudust mina talle ei murraks). Samas on probleemiks ka see, et ta ise ei tule mind peaaegu kunagi kallistama ja suudlema. Ütleb, et seegi on ju mingi näitaja, et ta ise seda justkui ei tee.
Kas kooselu aluseks peabki kindlasti olema see tunne? Miks kummitab meest jätkuvalt mõte ühest naisest, kellega ta suhtles, kui minuga tuttavaks sai? See naine olevat olnud väga ebastabiilne ja nende suhe samuti ja kui tulin mina, kes võttis tema avasüli vastu, siis minu juures oli hea ja lihtne olla. Miks ta siis ikka veel justkui unistab sellest tundest, kuigi suhe ise oli ebastabiilne?

Kas paariteraapiast võiks tõesti üldse mingti kasu olla,selliste murede lahendamisel?
Marge Vainre
Pereterapeut, Gordoni perekooli koolitaja
Postitatud 19.02.2014 kell 20:04
Küsimus, kas kooselu aluseks peabki olema kindlasti „see tunne“ vaevab teid endiselt. Ja kui tunne puudub, kas teraapia saab aidata. Nendele küsimustele ei ole ühest vastust. Tähtis on see, kas praegune suhe teie ja teie elukaaslase jaoks on selline, mille tahate jätkata, kas see teile mõlemale sobib. Paarid on koos väga erineval moel, teineteisega siduvaid põhjuseid võib olla väga erinevaid. On ju olnud siiski midagi, mis teid kokku viis ja 6 aastat koos on hoidnud. Näiteks see, et mehele on teie olnud lihtne ja hea koos olla. Te saate omavahel olulisi teemasid arutada, tunnete huvi, kuidas saaks suhet hoida, te olete teineteisele olulised. See on väga suur väärtus ja eeldus, et suhet ka edasi arendada.
Teile teevad muret mehe tunded ja tema passiivsus otsida ise füüsilist lähedust. Kui tema pöördus ise psühholoogi juurde, siis ilmselgelt on ta ju huvitatud endasse süüvimisest ja seeläbi ka suhtega tegelema. Ka tema püüdleb selle poole, et suhe toimiks. Võimalik, et mees ise ka otsib vastust küsimusele, kas ta on veel kinni eelmises suhtes ja kuivõrd see segab teiega lähedust. Edasi ongi oluline ka teie kaasatus, teie tunded seoses kahtlustega, kas teine naine on ikka veel teie vahel ja kuidas see teid mõjutab. Kaotada pole ilmselt ka midagi, ikka vaid võita. Kuigi teraapias käimine ei anna garantiid tunnete tekkimisele, on siiski see üks võimalus teineteist mõista, suhtes toimuvat analüüsida ja teha ruumi võimalusteks ja muutusteks. Seega julgustan teid pöörduma koos pere- või paariteraapiasse..
Kas see vastus oli abistav?
Näita kõiki postitusi (2)

Kommentaarid:

Aitäh!

Täname Teid tagasiside eest!