Minu lugu järgmine: Olen naisega abielus olnud 12 aastat ja meil on 2 last ja naisel eelmisest kooselust ka üks laps, kes elasb meiega. Kui olime koos olnud umbes 4 aastat ja naine läks peale emapuhkust tagasi tööle tekkis tal suhe, mis kestis suht lühikest aega ja ma sain sellest suhteliselt kiiresti teada, kui ma naiselt küsisin, et miks siis ta teatas, et ma ei toetanud teda piisavalt ja ta otsis tuge. Kuna sain teada, et see suhe oli kõigest flirt ja meil oli väike laps andsin talle andeks ja mõne aja mõõdudes taastus ka usaldus. Läks mõõda umbes 4 aastat ja meie perre sündis järgmine laps. Peale lapsepuhkust läks naine tööle uude firmasse, tal tekkis seal üksikemast sõbranna, kellega koos käidi väljas, kuna mina olin pikalt tööl ja tahtsin oma vaba aja olla lastega, siis olin ma sellega nõus, kuid naisel tekkis jälle suhe ööklubis tuttavaks saadud mehega, see suhe ei kestnud ka kaua, kui sain sellest teada. Olime selleks ajaks olnud abielus umbes 8 aastat, siis teatas naine, et tal tekkis see suhe kuna tal puuduvad tunded minu vastu. Kuna tahtsin oma lastele parimat ja ma ei teadnud kui tõsine see suhe on ning naine sai teada, et sellel mehel on ka naine ja laps keda ta ei toeta, siis leppisime ära ja ma jälle andestasin talle. Sellest on nüüdseks möödunud jälle 4 aastat, oli vahepeal olin sunnitud vahetama töökohta ja see mõjutas tugevalt meie majandusliku seisu negatiivsemaks. Kuna naine oli vahetanud töökohta ja saanud seal endale uude töökaslased ja ta oli kuidagi positiivsem ja minul tekkis võimalus tulla 6 kuuks tööle välismaale väga hea palga . Naise õhutamisel olin nõus, sest ta arvas, et saab koduse majapidamisega üksi hakkama. Olin olnud 2 kuud ära kui tekkis võimalus kas ise koju minna või tuua naine endale külla kuna naine polnud varem nii kaugel käinud, siis tuli ta mulle 10 päevaks külla. Me veetsime need 10 päeva suurepäraselt tegime plaane tulevikuks ja kui lennujaamas lahku läksime, siis oli meil mõlemal pisar silmis. Möödus 1,5 kuud, me suhtlesime naisega ja lastega iga päev kas helistades või skypis ja järsku ühel nädalavahetusel naine minuga ühendust enam, ei võtnud ja kui ma siis paar päeva hiljem temaga telefonis rääkisin, teavitas ta mind et meie suhtel pole mõtet ja tal puuduvad minu vastu juba pikka aega tunded, ning tal on uus suhe ja ta tahab lahku minna. Kuna viibin kodust kaugel ja koju jõuan alles jõuludeks, siis ei tea ma täpselt, mis juhtunud on. Naisega rääkides räägib ta ainult sellest, et tal pole tundeid. Nüüd olen üks ja mures , kas on võimalik veel seda abielu päästa või peaksin minema koju teadmisega, et lähme lahku.
Kirjutate oma tosin aastat kestnud abielust, mille jooksul on teie naine teid petnud tänaseks kolmel korral. Olete talle alati andestanud, leidnud leevendavaid põhjendusi naise käitumisele, ratsionaalseid otsuseid kooselu jätkamiseks (lapsed on väikesed) ning küllap on need tehtud ka teie oma tunnetele toetudes.
See, et teie abikaasa juba neli aastat tagasi toimunud petmise ajal teile teatas, et tunded on kadunud ning sama on kordunud nüüd- viitab väljakujunenud käitumismustrile. Igas kooselus esineb tõuse ja mõõne. On inimese enda otsustada, kas ta räägib avatult oma partnerile oma tõelistest soovidest, vajadustest, tunnetest ja ootustest paarisuhtele- või laseb asjadel lihtsalt minna…
Teie abielu ei ole teile pakkunud selles vallas kindlustunnet ning kahjustada on saanud usaldus (mis on iga paarisuhte aluseks), kuna naine on teid korduvalt aastate jooksul petnud.
Taaskord teada saades naise käitumisest, võite tunda end tõeliselt reedetuna, petetuna, ärakasutatuna. Võib oletada, et see uudis oli teie jaoks šokk ning nagu kirjutate, tunnete end üksi, mures ja kindlasti segaduses. Te ei tea, kas suhet on võimalik veel päästa (kui mitmes kord?!), või tuleb algatada lahutusprotsess.
Kindlasti on raske need paar nädalat, mil veel kodust eemal olete, teadmatusega toime tulla.
Kõik tunded, mida te täna tunnete, on normaalsed ja loomulikud antud situatsioonis ning sellega toimetuleku protsessi ei pea te läbi tegema üksi - julgustaksin teid koheselt pöörduma konsultatsioonile psühholoogi poole. Saan aru, et võõrsil ei pruugi see keeleliselt kõige lihtsam olla, seega võiksite kasvõi ajutise abi saamiseks helistada emotsionaalse toe saamiseks mtü Eluliin telefoninõustajatele. Telefon: 6558088, E-P 19.00-7.00.
Kui olete Eestis tagasi, ja selleks ajaks tunnete endiselt, et soovite oma suhet päästa ning teie naine on valmis koostööks, võiksite pöörduda paari-või pereterapeudi vastuvõtule. Tasuta abi võimalus Tallinna Kriisiabi http://www.eluliin.ee/index.php/perenoustamine . Infot saate ka: www. pereterapeudid.ee, www. sinamina.ee.
Kui aga lahutus on paratamatu, võite konsulteerida oma elukohajärgse sotsiaaltöötajaga, kes saab teid suunata perelepitusse.
