Tere.
teema on suht tüüpiline. Mees käis komandeeringus, oli perest kaua eemal ja pettis selle aja sees mind.
Kui teisest teada sain väideti mulle, et tegemist on lihtsalt sõbrannaga, kellega saab hästi rääkida, et nende vahel pole midagi. Üsna kohe selgus aga et teine naine nii ei arva ja mehe perest midagi ei teagi. Mina, kes m olen suhtlusvõrgustikus temaga seotud, olevat hull eks, kes tahab ta elu ära rikkuda. mulle väideti , et ta on talle kõik ausalt ära rääkinud ja too on leppinud, et nad on lihtsalt sõbrad, ning minu palve peale suhtlus üldse katkestada ta ka seda tegi.
Tegemist oli pulma eelse ajaga ja pinged olid üleüldse koguaeg laes. Siis aga selgus, et ta on ikkagi temaga maganud, kuigi enne kui ma asjast teada sain ja purjus peaga. kahetses ja palus andeks. minu maailm aga varises kokku. ma pole kunagi julgenud ühtegi meest armastada ja tema oli mulle esimene inimene kellega julgesin riskida. olime varem tuhandeid kordi rääkinud , et selline käitumine pole kummagi poolt vastuvõetav. Minu põhjused pärinevad juba lapsepõlvest ja tema omad varasematest suhetest. mind valdas meeletu kurbus. olin kui sombi kõigele apaatne ja pidevalt nutma puhkemas. teiste ees aga tuli teha head nägu, kuna ma ei soovinud, et keegi teine teada saaks. me olime ju ikkagi just abiellunud. mees minuga seda teemat lahti rääkida ei soovinud kuna tal oli häbi ja ei tahtnud meenutadagi oma tegu. siis valdas mind meeletu viha mille käigus sai palju riieldud ja skandaale tehtud. riis tuli rahulikum aeg millal otsustasime, et katsume oma värsket abielu siiski koos hoida, kuna me pole ka lihtsalt kahekesi, pere pärast tasub pingutada.
nüüd aga selgus seik, et ta oli tolle teisega peale seda kui ma asjast olin teada saanud ja tal palunud suhtlus katkestada, mida ta ka minu teada oli teinud. ühesõnaga vale vale otsa ja minu usaldus on täielikult kadunud. lisaks sellele ei tunne ma enam armastust tema vastu vaid lihtsalt tühjust. olen nii tuimaks tehtud, et mind ei häirigi see teema enam, nagu seda polekski olnud.
saan ka pisut temast aru pinge oli sel ajal suur, kaugel perest, jne.
minu põhi mure on aga see kuidas sellele eelnevat suhet meile tagasi saada. ma tunnen et olen hetkel nagu vangis. aidata ei oska ja minema ka ei saa. tahaksin selle kõik seljataha jätta aga ei oska edasi minna. nõustamisse minna ei saa, kuna meil siin väikses kohas pole selliseid spetsaliste. lihtsalt tahaks jälle armastada ja rahulik olla...präegu kannatab terve pere minu vihapursete ja närvilisuse all... varem ma ootasin millal mees koju tuleb nüüd aga mõtlen, et jumal küll varsti ta tuleb ja siis peab jälle head nägu tegema... varem tahtsin koos nendega olla aga nüüd on tunne, et tahaks kuskile peitu pugeda. varem ei olnud ma jälitav ja kontrolliv nüüd aga kulutan vaba aja nuhkimise ja vastuste otsimise peale. kuigi tegelikult on mul ju vastused olemas...ma lihtsalt ei tea kas need ka tõsi on. mida endaga peale hakata ja kuidas suhted uuesti korda saada?
Olete palju ja korduvalt haiget saanud ning paarisuhe, mis peaks tuginema usaldusel ja austusel, on seetõttu tugevasti kannatada saanud. Saan aru, et te olete väsinud haiget saamast ja lahendusi otsimast. Te tahaksite lihtsalt olla jälle valust vaba ning õnnelik.
Te küsite, mida endaga peale hakata ja kuidas suhted uuesti korda saada. Paraku on juhtunud asju, mida elust ära ei kustuta. Te tahaksite küll kõike unustada, kuid pigem on sellistel puhkudel võimalik vaid valu läbi töötada, andestada ja peale juhtunu mõtestamist eluga edasi minna. Seda ei saa te aga teha üksinda. Suhtes on ikkagi kaks inimest ning olukorda saab muuta vaid siis, kui mõlemad osapooled on sellele 100% pühendunud. Teie olete küll valust väsinud, kuid kas see, mida otsite, on suhte taastamine elukaaslasega või hoopiski valu ja kahtluste lõpetamine ning üksi edasi minek? Ja kas teie mees on valmis 100% pühenduma ja panustama ning igasugused kõrvalsuhted jäädavalt lõpetama? Kas olete suuteline talle andma võimaluse või tunnete, et usaldust tagasi võita on võimatu?
Võib olla ma eksin, aga ma saan aru, et teie peres on ka lapsi. Lapsed vajavad vanemaid, kes teineteist armastavad ja austavad ning ise õnnelikud on. Kui olete lastele kasuemaks või teie mees on hoopis teie lastele kasuisaks, siis käib see ikkagi ka teie kohta. Olete ju mõlemad sel hetkel lastele olulised täiskasvanud. Kui need tingimused pole täidetud, siis on lastele parem, kui vanemad on lahku läinud ja sedaviisi oma valuga toime tulnud. Laste nimel saab koos elada vaid siis, kui mõlemad vanemad tõesti püüavad ja neis on teineteise vastu kübekenegi armastust ja austust järele jäänud.
Kuidas edasi toimida? Esmalt võiksite mehega veelkord rääkida. Saan aru, et olete seda juba korduvalt teinud, kuid kui suhe on kriisis, siis tulebki mitmeid kordi rääkida. Selgitage mehele veelkord, kuidas tema käitumine teile mõjub ja kui otsas on teie jaks edasi võidelda. Öelge ka, et te peate oma ja ka kõigi teiste pereliikmete tervise huvides nüüd otsustama, kuidas edasi minna. Poolikut panustamist teie suhe enam välja ei kannataks. Mehega rääkides jõuate ehk ise arusaamisele, kas olete valmis sellesse suhtesse edasi panustama ja paluge ka mehel selle peale mõelda.
Ütlete, et saate aru mehe eksimusest. Oli ta ju kodust eemal ja pinges, kui kõrvalsuhe tekkis. Kuid kas see on tõesti vabandus? Ka kodust eemal olles on võimalik kaugel viibivalt partnerilt toetust otsida ning oma vajadustest rääkida. Suhtesse panustamine tähendabki seda, et ükskõik mis raskused eluteele tulevad, otsitakse lahendusi koos ning pakutakse teineteisele toetust. Kas te mehega mõlemad saate lähisuhtes olemisest sarnaselt aru? On teil ühine visioon, mille poole püüelda?
Rääkimine aga eeldab, et kuulatakse teineteist ilma süüdistusteta, mis on muidugi väga valus teha. Ütlete, et teie väikses kodukandis pole nõustajaid. Kahjuks on Eesti elu reaalsus selline, et igale poole perenõustajaid ei jagu. Kuid üldiselt peaks suuremates maakonnakeskustes ikkagi ka perenõustaja olema. Nõustaja saab aidata teil neid valusaid vestluseid läbi viia. Isegi kui te pole kindel, kas tahate jääda kokku või minna lahku, on rääkimine teie enda heaolule vajalik. Nõustaja juures ei käida ka iga nädal. Tavaliselt üle kahe nädala või kord kuus. Seega võiksite kaaluda enda lähiümbusest mõne perenõustaja leidmist ja aja kinni panemist. Kontaktide saamiseks võite pöörduda perekeskusesse perekeskus at sinamina dot ee.
