Tere
Kirjutan oma loo ära, sest enam ei suuda kuidagi olla. Elukaaslasega olime selleks ajaks kooselanud umbes 7 aastat, kui minul tekkis kòrvalsuhe,mis algselt oli ainult sõprus, aga sealt läks asi kahjuks kaugemale. Selleks ajaks oli meie armas poja 4,5 aastane. Eks meil oli kooselu ajal ka tülisid, aga suutsime need rahumeelselt ära lahendads.Mingi hetk ma otsustasin kodust lahkuda, jättes kalli elukaaslase ning lapse ja pògenedes teise juurde. Pendeldasin selle aja jooksul mitu korda elukaaslase ja selle uue vahel. See jama on kestnud poolteist aastat. Ma ei osanud oma elukaaslast tol hetkel hinnata, sest tegelikult on väga väärtuslik inimene. Viimased poolteist kuud elasin eraldi selle uue kaasaga, teadlikult oma tundeid eelmise elukaaslase ja lapse ema suhtes alla surudes. Viimasel ajal sain aru perekonna väärtusest ning lõpetasin kõik kõrvalsuhted päeva pealt ära, sooviga naasta oma armastatud elukaaslase ja lapse juurde. Olen sellest ka temaga rääkinud, kuid elukaaslane ütleb, et hilja ja miskit ei anna enam teha. Leppisin kokku perenõustajaga aja kokku, kuhu temaga koos minna, sest soovin meie kooselu taastada,ehkki tean, et see võib olla raske. Jõudu annab aga see, et ma armastan jätkuvalt oma lapseema ja last ja väga tahaks nendega edasi minna ja saada elult ja temalt uut võimalust. Viimastel nädalatel on olnud väga raske ja pisaraterohke. Aga ma tean, et nemad on minu inimesed ja itahaks nendega koos olla. Ühes olen kindel, et need 1,5 aastat mind pannud väärtustama teda ja last.
Kahjuks on tihti nii, et millegi väärtust kogeme alles sellest ilma jäädes. Saan aru, et olite oma elukaaslasega 7 aastat koos olnud, kui valisite luua lähedase suhte teise naisega. Üle aasta kogesite segaseid tundeid, kuid otsustasite siiski oma naise ja lapse jätta ning teise naisega kokku kolida. Ütlete, et surusite tunded oma lapse ja tema ema suhtes all ning püüdsite keskenduda uuele suhtele. Mingil viisil jõudsite aga äratundmisele, et kõige olulisem on teile siiski pere. Nüüd ütleb aga teie elukaaslane, et see suhe on juba läbi ja midagi teha enam ei anna. Hetkel toetute kindlale teadmisele, et armastate oma endist elukaaslast ja loodate, et ta annab uue võimaluse teie suhtele.
Ütlete, et viimased nädalad on olnud pisaraterohked. See suhe mis teil oli enne teie äraminemist, sai läbi. Ja kui teie endine elukaaslane tahab teie suhtele nö uue võimaluse anda, siis tähendab see mõnes mõttes uue suhte loomist. On loomulik, et suhte lõppemine toob kaasa palju kurbust, valu, süüd, häbi või viha. Kuigi need tunded on ebamugavad ja valusad, on neid vaja tunda ja sõnastada. Kindlasti tuleb kasuks, kui suudate oma endist elukaaslast lihtsalt kuulata ja mõista tema vaatenurka ja kogemust ilma õigustusteta. Vahel matab valu kogu armastuse enda alla ära ja nii tekibki teisel tunne, et armastust polegi enam. Tegelikult on vaja valusatel tunnetel lasta piisavalt välja voolata, et armastus jälle nähtavaks tuleks. Andestamine ja usalduse taastamine on protsessid, mis võtavad aega ning nõuavad mõlema poole tahet ja pühendumist. Peale nii valusat pettumust ei olegi tark kiirustada suhte jätkamisega. Usun, et armastus, mida nüüd nii selgelt tunnete annab teile jõudu kuulata ära oma endise naise valu ning aktsepteerida tema soovi end kaitsta suhte mitte jätkamisega.
Kuna tunded on tugevad ja pettumus olnud tõenäoliselt suur, siis on perenõustaja abi kasutamine igati mõistlik. Tähtis on anda aega ja ruumi valu kogemisele ning võimaliku uue suhte loomisele. Te ei ole enam kumbki endised ja seega on vaja aega, et leppida selle uue kohaga, kus te oma elus nüüd olete. Isegi, kui teie endine naine leiab endas tahtmist ja jõudu teile andestada ning hakkab teid tasapisi jälle usaldama, siis kogetud valu ei unune päriselt kunagi ning teil on vaja arvestada, et see valu võib teatud olukordades ka tulevikus pinnale tõusta. Perenõustaja abiga saata kõigest sellest lähemalt rääkida.
Perenõustaja abiga on võimalik uurida ka seda, mis toimus teie suhtes enne, kui kõrvalsuhte lõite. Kuidas kogunesid pinged ja kuidas neid lahendasite? Tähtis on õppida konflikte lahendama nii, et teineteisele liigselt haiget ei tee ja samas hoolitseda selle eest lahendamata teemad õhku pinget koguma ei jääks. Oluline on õppida looma sellist lähedust, mis aitaks tervendada vanad valud ja luua rohkem rõõmu. Hea paarisuhe perekonna alustala. Ka vanemlik suhe toimib paremini, kui paarisuhe on piisavalt turvaline ja lähedane. Eestis on lisaks perenõustamisele olemas erinevaid võimalusi, kuidas oma suhte eest hoolitsemiseks välist abi kasutada: PREP-paarisuhtekoolitus (prep.ee) ja Imago suhteteraapia (www.imagokeskus.eu). Kui me oma mustritest teadlikuks ei saa ja midagi juurde ei õpi, siis kordame tavaliselt neid samu vigu, mida meie esivanemad. Seega on hea uurida ja teadlikuks saada oma suhtemustri eripäradest, see on hea algus muutuseks.
Perenõustaja juures tasub käia ka siis, kui endine elukaaslane otsustab teiega suhet siiski mitte jätkata. Lapsevanemateks jääte ikka! Selleks, et suudaksite lapse jaoks olla parimal viisil olemas on vaja ka lahutuse korral oma suhtega seotud valud läbi töötada. Paarisuhte lõpetamisel jääb vanemlik suhe ikka kestma. Mida rohkem on paarisuhte lõpetamisega seotud teemad läbitöötatud, seda pingevabam saab olla edaspidi vanemlik suhe.
Soovin siiski teile kannatlikkust ja õnne, et saaksite uue võimalus, et hoida inimesi, kellest hoolite ja keda tähtsaks peate. Väärtuslikud õppetunnid elus on vahel vägagi valusad ja neil on oma hind, kuid nii need kogemused tulevad. Selgus enda sees on suur väärtus ja nagu ütlesite, et jõudu annabki teile hetkel selge teadmine oma armastuse suurusest ja eesmärgist seoses perega. Saan aru, et keeruliste kogemuste tulemusena hakkasite usaldama oma tunnet. Loodan, et ajapikku hakkab ka teie lapse ema teid uuesti usaldama ning teil õnnestub oma suhe uuesti üles ehitada. Jõudu ja vastastikkust armastust!
