Kirjutan murega, kuidas taastada suhtes kannatada saanud turvatunne. Peale lühikest tutvust kolisime mehega kokku ja elasime koos 2 aastat. See aeg oli tõeline suhte tuleproov ja teineteise tundmaõppimise aeg ning kahjuks ei jäänud suhe siis püsima ja läksime lahku. Nüüdseks on elu meid taas kokku viinud peale sama pikka lahusoleku aega. Praegu oleme uuesti suhtes olnud üle poole aasta, kuid elame eraldi. Meil mõlemal on hirmud selle ees, et loobuda vahepeal saavutatud iseseisvusest ja uuesti alustada kooselu. Tunded on olemas, me tahame koos olla, kuid kumbki ei julge riskida sellega, et üks või teine peaks loobuma oma tagalast. Nüüd ongi juba selline kummivenitamise tunne, kus suhe ei arene edasi, sest kardame korrata mineviku vigu. Olen aru saanud, mis seda ebakindlust tekitab kuid kas vanu haavu lahti kiskuda on mõtet? Tunnen, et sellega ainult ärritaksime teineteist. Oleme muidu pikalt ja laialt rääkinud põhjustest, miks lahku läksime ja kuidas nüüd teineteist paremini mõista ja aru saada, mida üks ja teine vajab kuid siiski on pinnale kerkinud ebakindlus järgmise sammu ehk kokkukolimise ees. Samas on mõlemal suur soov olemas uuesti ühendada meie elud ja liikuda edasi suhtega. Mis võimalused meil oleksid turvatunde ja usalduse taastamiseks?
Varasem kogemus on teinud teid tundlikuks ja ebakindlaks. See on täiesti arusaadav ja küllap ka õpetlik. Küsimus ongi nüüd selles, milles olete selgus saanud ja mis teie suhetes nüüd teisiti saab olema. Kirjutate, et olete rääkinud põhjustest, mis teid lahku viis. Kindlasti on see vajalik, et saate selgust ja olete avatud. Kuid mida tähendab kartus, et vanad haavad saavad lahti kistud? Mis teid siiski sedavõrd ärritaks, nagu vihjate? Näib nagu oleks ikka midagi, millest ei saa rääkida ja see toidabki ebakindlust. Kui praegu on põhiküsimus usalduse ja turvatunde loomises, siis tabuteemade vältimine sellele kaasa ei aita. Teie uus viis suhetes olla võikski olla see, et saate rääkida ka nendest asjades, millest enne ei saanud. Jagage omavahel seda, mis teid ebakindlaks teeb. Rääkige sellest, mida tunnete, kui näib, et soovite midagi vältida, milliste tunnete ja arusaamadega on veel keeruline toime tulla ja mida vajate, et selles suunas liikuda. Turvatunne ja usaldus suhetes kujuneb läbi kogemuse, et ma saan olla just selline nagu olen, saan väljendada oma tundeid, erimeelsust, vastanduda teisele kui vajadust tunnen, ei pea enda alla suruma midagi, eirama oma arusaamu ja kogen oma partneri poolt soovi mind mõista ja austada. Ainult rääkimine sellest, mis oli ei pruugi tõesti aidata, sest te ei tunneta reaalselt, kuidas te mõlemad reageerite, mida teete ja tunnete, kui olete mõnes keerulises olukorras. Kas kogete, et teie tahab mõista, ei tee teid maha, on turvaline. Kui erinevates olukordades saate tunda teinteise toetust, mõistmist ja ka pingeline olukord ei sea kahtluse teineteise pühendumise suhtele, siis hajuvad ka kahtlused ja kujuneb usaldus.
