elukaaslasel on täpsustamata isiksushäire, käitumises muidu on palju manipulatsioone, valetamisi, vaimset vägivalda, ignoreerimine,telefonikõned ja smsid , viimane kord tekkisid suured probleemid kui sõitis õhtul lapsega teise linna külla kuigi öeldi et pole kodus, keegi ei teadnud kus ta lapsega, on kõigile oli jaganud erinevat informatsiooni ja viimasena ajaliselt minule et meie last enam ei ole, otsisime varjupaikadest, politseid informeeritud,õõpäeva pärast ilmus välja ja ta käis lapsele bussiga lõbusõitu tegemas. Suhe on kuus aastat kestnud ning endal unehäired, stress ja muud tugevad. Samas laps tahab mõlemaga koos elada kuigi ka tema psühhika on kahjustunud, mismoodi saaks pere koos hoida, mismoodi elukaaslast aidata ja pere toimima saada. Elukaaslane ise tunneb ka et ei toimi, midagi peaks muutma, kas oleks abi naisele psühhoteraapiast , pereteraapiatest või mismoodi käituma pean et tekiks dialoog siiamaani on olnud minupoolne monoloog ükskõik mismoodi proovin juttu alustada. Laps ütleb et tahab emme ja issiga, elukaaslane ja mina ka et koos.
Teie kirjas kirjeldatud olukord on väga keeruline. Seda eelkõige sellepärast, et isiksushäirele on omased püsivad käitumismustrid, mille tõttu inimene reageerib ühetaoliselt jäigalt erinevates isklikes ja sotsiaalsetes olukordades. Isiksushäirega kaasneb äärmuslikke tajumise, mõtlemise, tunnete ja suhtlemise viise. Isiksushäired on püsivad ja avalduvad paljudes psüühika ning käitumise valdkondades. Need ilmnevad tavaliselt lapse- ja noorukieas ning püsivad täiskasvanuna.
On erinevaid isiksushäire tüüpe ja käitumisreaktsioonid võivad vastavalt sellele ka erineda. Isiksushäirega inimene ei saagi alati aru, mis ajendab teda käituma nii, et see põhjustab probleeme nii iseendale kui teistele. Kui stressi tase igapäevases elus tõuseb, siis on isiksushäirega inimesele sellega raske toime tulla.
Isiksushäire vajab pikaajalist psühhoterapeutilist ravi. Parim selleks on kognitiiv-käitumuslik psühhoteraapia.
Koos terapeudiga õpitakse tundma negatiivsete uskumuste mõju, mis põhjustab ja säilitab probleemset käitumist. Teraapias kohandatakse koos terapeudiga uusi käitumistehnikaid, õpitakse emotsioonide ja impulssidega toimetulekut.
Psühhoteraapiast on kasu siis kui häirega inimene ise tunnistab, et tal on abi vaja.
Teie poolt kirjeldatu põhjal on lapse olukord vaja saada kontrolli alla, et taastada lapse igapäevaelu stabiilsus. Võimalik, et vajate selleks ka kõrvalabi.
