Olen koos mehega kes ei luba mul väljas käia.Aeg ajalt sooviks minna end tuulutama mõnele vahvale kontsertüritusele ja sõbrannadega istuma ja pikemalt lobisema.Iga kord tuleb sellest mingi jama kui ma kauemaks jään.Olgu öeldud et me koos ei ela.Kui kell on peale 22 ja ma ei taha veel oma koju minna siis hakkan süütundest helistama talle ja üksikasjalikult seletama kus ma olen ja kellega olen ja räägin et jään kauemaks välja.Kui ma ise ei helista siis helistab ta ise ja riidleb et nojah teadagi jne.(Ise ta väljas ei käi ja kui siis ainult minuga.Tal lihtsalt pole sõpru. Samas mingi nohik ta ka pole.Ikka sotsiaalne tööelus aga sõpru pole kes külla teda kutsuksid.)Iga kord tunnen selliseid süümepiinud et targem on koju jääda aga kas peab siis noor inimene kogu aeg kodus istuma? suhe on kestnud 4 aastat ja armukadedus läheb aina hullemaks.Iga kord kui see jama on saan aru et mul on õigus mingile oma elule aga ta suudab mind nii ära rääkida et mõtlen et tal ongi õigus.Normaalne naine ei kolagi kell 12 öösel väljas.Kas on kellegil sellist olukorda olnud ja kas suutsite sellise armukadeduse välja juurida?Iga kord kui ma üritran rääkida talle ütleb ta mulle et ma tambin teda ja tümitan asjade pärats mida poel olndu ja tema ei ole mind kunagi keelanud.Jah ta ei ütlegi otse et ära mine vaid ta piinab mind järgmisel päeval oma manitsustega.Ja seda iga jumala kord.Ta andestab mulle muidugi minu väljaskäimised.Ksujuures am ei käi klubides lantimas vaid sõbrannadega istumas või mõnel kontsertil lihtsalt bändi kuulamas ja siis jään lobisema ka.Ise ta seda muusikat ei kuula seega ta kaasa ei tuleks.
Oleme lahku läinud 4 aasta jooksul mitu korda.Nii paariks nädalaks.Põhjuseks ikka"minu väljaskäimised".ga kord ta üritab minust"normaalset"naist kasvatada.Olen 30ndates täiesti tavaline kõrgharidusega naine, tööl edukas aga inimest maha jätta ka ei suuda sest tunnen end süüdi-Iga kord suudab ta mind ümber veenda kui tore meil koos oli.armukadedusprobleem vajub selleks ajaks unustusse ja mees tundub ideaalsena ja mina halva naisena.
Kuidas leida jõudu sellisest suhtest lahkumiseks?Igapäevaelus meil tõlisid ei ole.Ainult ühel põhjusel.Need aga tõsised tülid.
Olete jõudnud oma suhetes arusaamisele, et vaatamata korduvatele püüdlustele korduvad samad probleemid ja soovite nüüdseks suhet lõpetada. Samas on see teile endale keeruline, tunnete end süüdi ja halva naisena. Saan aru nii, et tunnete end halvana ja süüdi nii suhetes temaga kui siis, kui suhte lõpetaksite. Tema on määratlenud selle, kelleks end peate. Nüüd oleks aeg iseendas selgusele jõudu. Milline naine te olete, kes te enda jaoks olete, milliseid suhteid vajate ja mida oluliseks peate? Kui olete jõudnud arusaamisele, et teie suhe ei toimi ja paneb teid käituma viisil, mida te ise ei pea õigeks, siis siin on koht mõelda, kas lasete end kontrollida või võtate vastutuse oma valikute eest endale. Vaid teie saate otsustada, kes te olete ja millised suhted on need, mis teid õnnelikuks teevad.
Suhetes on alati vastastikune toime. Tema saab jätkata sellisel viisil teile survet avaldada, kus te käite, kellega kohtute, mida teete, vaid siis kui teie seda võimalikuks teete. Läbi teie süütunde allute tema kontrollivale käitumisele - seletate, vabandate end välja jne.
Tema muutmine ei peaks olema eesmärk. Tema võib muuta oma mõtteviisi ja reageerinuid, kuid see peab tulema temast endast ja võib olla võimalik siis, kui teie hakkate tegema midagi teisiti. Sama korrates saate sama tulemuse. Nii jätkubki – aeg-ajalt lahku ja siis jälle kokku. Olete justkui ise sõltuv ja kindlasati osaline selles tõmba-tõuka mustrist. Loobuge temast lähtumisest, et tema armukadeduse teemat leevendada või välja ravida. Olge otsustav selles, mida ise õigeks peate. Kui teile on tähtis omada sõpru , veeta nendega aega, nautida kontserti vms., otsustada selle üle, mida teete, siis jääge iseendaks. See ei ole ju egoism ega kellegi kahjustamine, ega ei peaks olema kuidagi ohtlik suhetele. See on olnud mehe valik, et ta ei taha kaasa tulla ja on valinud kodusolemised. Saan aru, et see otseselt teid ei häiri ka. Küll aga see, et ta omistab teile kavatsusi, mida teil ei ole. Ta teeb etteheiteid, kuid need on alusetud. Tema võtab endale õiguse teid noomida ja dikteerida, mida te tohite ja mida mitte, asetades teid justkui lapse positsiooni. Teie praegu olete selle küüsis, et peate talle justkui tõestama midagi, võtate omaks tema määratluse endast, tunnete end süüdi, kuigi sisemuses teate et ei ole. See ei ole vastastikku täiskasvanulik eluterve suhe, kus kohtuvad kaks võrdsed partnerit, kes aktsepteerivad ja usaldavad teineteist. Kui tunnete, et see ei sobi teile, siis käituge vastavalt. Teie valikud on need, millest tulenevalt kujuneb teie suhe, teie elu. Soovin teile eneseteadlikkust ja meelekindlust.
