Foorum :: Suhted elukaaslasega :: pereelu toimimisse panustab vaid üks vanem....kuidas juhtida mehe tähelepanu ilma suurema tülita sellele, et ta jätab pere unarusse?
Hommikul kell 6. 45 on äratus. Abikaasa tõuseb üles ja ajab lapsed voodist välja.
Ise istub elutuppa arvuti taha (loeb lehte ja mängib mõned mängud).Samal ajal teen lastele kiirelt hommikusöögi, aitan nad riidesse ja tee mehele ka paar võileiba. Siis lähen poen pooleks tunniks beebi kaissu rinda andma. Nemad lähevad kodust 7.25 minema. (Mees jõuab kella 8.00 ks tööle.)
Kell 8.00 tõusen mina üles, koristan tekitatud segaduse (pesen nõud, koristan toad, tõmban põrandad puhtaks, panen pesu masinasse ja teen endale hommikusöögi).
Kell 8.45 annan beebile süüa.
Siis viin välja pesu ja panen uue masinatäie pesema. Käin koeraga väljas. Söön hommikut ja hakkan perele õhtusööki tegema.
Annan beebile süüa ja tegelen temaga tunnikese ja käime õues. Tagasi tulles beebi sööb jälle.
Lähen toon pesu nöörilt ära, viin uue täie välja. Jalutan koeraga.
Umbes 12-16 on meie omavaheline kvaliteetaeg. Tegelen beebiga. Tukastame.
Kell 17 tulevad teised koju. Annan lastele süüa. Ja ka mees tahab süüa, ja kohvi.Seega köögitoimkond. Pesen nõud. Saadan lapsed õue. Mees istub arvutisse ja sinna ta jääbki.
Lähen beebiga õue. Suuremate lastega jalutama ja mänguväljakule. Jutustame päevasündmustest lasteaias ja mängin nendega õues.
Umbes 20.00 tuleme tuppa. Teeme väikese õhtuoote. Dushialla ja hambapesu. Loeme unejuttu ja saadan lapsed voodisse. Issi on endiselt arvutis ja eirab laste juttu ja küsimusi. Vahel paneb ka kõrvaklapid pähe. Kui lapsed issi tähelepanu püüdlevad saavad veel segamise eest riielda ja saadetakse oma tuppa mängima. Magamamineku eel soovib ta magamistoas vaikust ja ähvardab tihti rihma anda, kui lapsed aru ei saa, et vaiki tuleb olla.
Kui lapsed magavad, annan beebile süüa ja lähen käin kiirelt pesus. Vaatan telekat 30 minutit ja lähen ära magama. Mees tuleb voodisse kella 01 – 03 paiku, seni on ta avutis (vaatab filmi, mängib või suhtelb teistega. (nädalavahetusteti veedab meelsasti aega sõprade seltsis ja meelsamini igalpool mujal, kui kodus). Ühiseid pere ettevõtmisi pole juba väga ammu olnud.
Kui julgen selle kohta midagi öelda, saan üks ühese vastuse » Mina käin tööl ja teenin perele raha. Mul on õigus iga õhtu saada puhata ja lõõgastuda arvuti või sõprade seltsis. Kui sulle ei meeldi, mine ise tööle ja hakka raha teenima, siis saad aru kuhu raha läheb« (olen hetkel kuuse beebiga kodune)
Mina tema käest raha ei küsi.Ebameeldiv, sest alati peab andma aru, milleks kulutan. Eile soovisin et ta tooks mulle kilo banaane.Andsin raha banaanide ja bensiini jaoks. Ei toonud ta banaane, ütles et läks meelest ära. Aga raha ta ka tagasi ei toonud. Mina pean isegi 50 sendise ülejäägi talle tagastama.
Kas ma reageerin üle? Tema teeb mi tahab ja mul pole isegi õigust juhtida tähelepanu sellele, et midagi võiks muutuda, või et tal on prioriteedid paigast ära…..Tema meelest on kõik hästi.
Kuigi teie kiri on delikaatne kirjeldus olukorra kohta kodus- kumab seda lugedes vaikset meelepaha, kui mitte meeleheidet, mis on kogunenud ja kogunenud...
Kirjeldate enda päeva(rutiini), mis kellaajaliselt paigas ning oma tegevusi kodu, beebi ja lastega. Kahjuks ei olnud teie (ja teie pere) päeva osa näiteks: perega üheskoos aja veetmine, lauamängud!, või: meil on külalised!, või: läksime mehega kahekesi kinno...- saate aru, mida silmas pean?
Kui kirjeldate mehe reaktsioone ja vastust teiepoolsele soovile ühise perena aega veeta, koos toimetada - võib seda vaadata kui ühte võimalikest mehe soorollilistest stereotüüpidest. Mees kui pere toitja ja katja, töörügaja. Kes koju tulles tahab vaid puhata möödunud päevast, et algavaks homseks jõudu koguda. Kodu, laste ja mehe eest hoolitsemine on naise ülesanne, kes peab tagama puhta kodu, sooja söögi, kasitud ja kasvatatud lapsed.
Inimese hoiakud ja väärtushinnangud (seahulgas ka soorollidest arusaam) saavad alguse tema päritoluperest, oma vanematelt ning kanduvad automaatselt üle- kahtluse alla seadmata nende tõhususes või ajakohasuses. Nii lihtsalt on, ja kõik!
Kirjast ei selgu, kas teie abikaasa arusaamad pereelust ja naise/mehe rollidest on alati olnud sellised või on nad mingil ajal sellisteks kooselu jooksul muutunud.
Igatahes on teil õigus väljendada abikaasale oma ootusi ja vajadusi, ka muret ja pettumust- kui need on tekkinud. Toimiva paarisuhte aluseks on vastastikune austus ja usaldus. Usaldustunne tagab avatuse- julgen olla ma ise ja end sellisena ka väljendada, kartmata saada negatiivseid hinnanguid. Saame jagada tundeid ja mõtteid, hirme ja rõõme.
Ükski kooselu pole ideaalne, kui rahudustpakkuva suhte ja pereelu poole püüdlemine on loomulik inimlik vajadus.
Küsite, et kuidas juhtida mehe tähelepanu suurema tülita sellele, et ta on oma pere unarusse jätnud?
Ega muud võimalust pole, kui rääkides. Leida sobiv aeg ja koht vestluseks (kas siis anda varakult mehele teada, et täna õhtul soovite temaga ühest olulisest asjast rääkida; või planeerite vestluse kodust välja, näiteks kohvikusse) ning rahulikult ja süüdistamata selgitada partnerile, mis teid teie pereelus häirib (pahanda, kurvastab)- kirjeldate olukorda; siis mis kahju see teile teeb ning mida te seetõttu tunnete. Siis kuulate ära oma mehe vastuse teile- mis sageli võib olla enda õigustus, eitus, pahameeleväljendus- jääge rahulikuks ja sõnastaga mehe poolt öeldu oma sõnadega ümber. Nii jahutate te tema tugevaid tundeid ja saate ka mehest paremini aru. Kui olete mõlemad valmis teineteist siiralt kuulama, on võimalus, et suureneb teie teineteisemõistmine, vähenevad erimeelsused ning leiate koostöös murele lahenduse(d).
Väga tõhusad on kursused paaridele, näiteks prep-paarisuhte koolitus - kus käsitletakse erinevaid olulisi teemasid ja kuidas rasketest asjadest rääkida. Õpitaks suhtlemisoskusi- kuidas kuulata, lahendada probleeme ja teha koostööd. Infot leiate: www.prep.ee
Kui tundub, et omavahel rääkimine on võimatu, kuid muutusi on vaja - pöörduge abi saamiseks paari- või pereterapeudi poole. Infot leiate: http://pereteraapiainfo.blogspot.com
